Accueil
Aimé CESAIRE
Frantz FANON
Paulette NARDAL
René MENIL
Edouard GLISSANT
Suzanne CESAIRE
Jean BERNABE
Guy CABORT MASSON
Vincent PLACOLY
Derek WALCOTT
Price MARS
Jacques ROUMAIN
Guy TIROLIEN
Jacques-Stephen ALEXIS
Sonny RUPAIRE
Georges GRATIANT
Marie VIEUX-CHAUVET
Léon-Gontran DAMAS
Firmin ANTENOR
Edouard Jacques MAUNICK
Saint-John PERSE
Maximilien LAROCHE
Aude-Emmanuelle HOAREAU
Georges MAUVOIS
Marcel MANVILLE
Daniel HONORE
Alain ANSELIN
Jacques COURSIL

CORRECTION DES DISSERTATIONS

par Raphaël CONFIANT
CORRECTION DES DISSERTATIONS

Dans le cadre de la Formation à distance au CAPES de créole organisée par nous, formation entièrement gratuite soulignons-le, une soixantaine d'étudiants de la Guadeloupe, de la Guyane et de la Martinique ont accepté de rédiger des dissertations créoles au rythme d'une par semaine.

Au lieu de leur fournir d'emblée, comme cela se fait traditionnellement, un corrigé, il nous a semblé préférable, dans un premier temps, de reproduire certaines de ces dissertations et d'analyser les problèmes qu'elles posent et les erreurs qu'elles contiennent tout en suggérant des amendements ou des corrections.

L'identité des candidats n'est évidemment pas révélée mais à chacun d'eux a été attribué un numéro d'ordre, ce qui permettra de reconnaître automatiquement les devoirs émanant de tel ou tel étudiant tout au long des 4 mois que durera notre Formation à distance laquelle s'arrêtera en fin décembre 2001.

Raphaël CONFIANT

-----

{{DEVOIR N°1}}

Jean Bernabé ka maké, adan pawol-douvan liv Henri Bernard la, Ti Jan Lorizon (1980):

"Adan sé péyi-nou a, ni an littérature ki batjé asou balan-an ki ka chayé lang fwansé a. Adan sa, ni dé kalté moun: ni sa ki ka anni jakorépet épi La Fwans, épi, ni sa ki ka tijé an pawol ki sòti an fonfonn bway lanmizè sé pep-nou an. Mé, jòdi jou, pies moun pé pa ni an littérature ki ka kolé adan lang pep-la, adan kréyol. Nou ké abo lé ékri woman ek tou sa nou lé an kréyol, nou ké fè bel woman fwansé pentiré an kréyol, mé nou pé ké di nou voyé douvan an littérature kréyol natif-natal"
Zot ké dékatiyé sé lidé-tala ek ba lidé zot asou sa.

{{DISSERTATION DE L'ETUDIANT N°1 (Matinik)

NOTE: 04/20}}

Adan sosyété-nou an, nou adan an sitiyasyon "diglosi" kivédi nou an rilasyon épi dé lang: fwansé èk kréyol. Sa pa fasil pou nou matjé an kréyòl padavwa nou toujou ni labitid matjé an fwansé. Lékriti fwansé-a toujou adan lespwi-nou. I ka travay anba fèy ki nou lé, ki nou pa lé.
Adan pawol-douvan liv Henry Bernard, Ti Jan Lorizon, J. Bernabé ka matjé ki nou pa ni an litérati ki ka woulé kant é kant épi lang kréyol-la. Nou pé kréyolizé an liv fwansé, nou pé matjé kréyòl-la an manniè obidjoul sa pa ka fè pouotan litérati kréyòl natif-natal-la vansé.
Adan an prèmyé dékatman nou ké èsplitjé sa J. Bernabé lé di pa la èk adan dézyèm dékatman-an nou ké wè kouman nou pé ba litérati kréyòl natif-natal-la an pal pou i ni menm fòs épi fwansé-a ouben pou i pé sa "krazé'y".

* * *

Atjòlman tout moun adan ben matjé kréyòl-la. Sé pa pou otan, yo ka vréyé bon litérati kréyòl-la douvan. J. Bernabé, ki li menm sé an gran matjè ka di nou konsa ki litérati péyi-nou an ka vréyé lanng fwansé-a douvan.
Apwé an analiz nou rimantjé ki ni moun ka matjé kréyòl menm mannyè épi fwansé. Nou ka wè sa adan sé tou prèmyé tèks kréyòl-la. Kontèl Lisette quitté la plaine di Duvivier de La Mahautière.
Sé moun-lan avan té ka matjé kréyòl-la épi tibren plis respé. Yo ka fè wouchach, kontèl Hectò Poulé ki ka kalanjé anlo asou bagay-tala, i ka di nou " Maké kréyèol sé pa té on biten fasil pou mwen: fo an té touvé lékriti-la apré an té kalanjé bon kalanjé ".
Magré si moun ka matjé kréyòl-la obidoul, litérati kréyol natif-natal-la pa ka alé douvan mé kisa fòk nou fè pou i pé sa vansé?

Fòk nou fè an larèl adan tèt-nou ant fwansé èk kréyol. Lè ou ka matjé kréyòl, fòk pa ou mété an lèspwi'w lang fwansé-a, fòk ou fè konsi ou ka palé. Padavwa lè ou ka palé lanng-lan ka sòti an mannyè obidjoul. Lang kréyòl-la ka sòti an mannyè nawflaw.
Toutfwazékant, sé moun-lan ki toujou ka matjé fwansé èk pa ka djè matjé kréyòl fòt yo pwan lison matjé kréyòl padavwè kréyòl-la sé an lang kon anglé, pagnol kisasayésa…

Anfinaldikont, pou nou pé vréyé litérati kréyòl natif-la douvan douvan fòk nou pwan lang kréyòl-la pli oséryé èk fòk nou apwann li konsi nou ka apwann an lòt lang. Kidonk, fòk nou koumansé apwann li lékòl èk apré linivèsité.
An plis di tousa, fòk pa kréyòl-la rété lang an sèl konpangni moun kivédi moun ka apwann li lékòl. Toutfwazékant fòk lang-lan divini lang tout moun pa sèlman lang moun kréyolopal.

{{REMARQUES GENERALES:}}

Ce devoir est mal construit et les rares idées qu'il avance ne sont absolument pas explicitées. S'agissant du plan, l'étudiant s'est contenté de répondre en deux parties, d'ailleurs non liées entre elles par une quelconque transition, à la sollicitation contenue dans le sujet. En effet, cette dernière à savoir "Zot ké dékatiyé sé lidé-tala ek ba lidé-zot asou sa" n'est absolument pas une directive et ne doit pas forcément être prise comme fondement pour bâtir le plan de la dissertation. Il s'agit d'une sollicitation ouverte et non fermée qui laisse place à l'imagination du candidat dont on attend un plan original.

D'autre part, un tel sujet nécessite une bonne connaissance des textes créoles à vocation littéraire depuis le milieu du XIXe siècle, or mis à part l'évocation rituelle du poème, emblématique certes, "Lisette quitté la plaine" attribué au Blanc créole saint-dominguois Duvivier de la Mahautière__poème que l'étudiant ne date même pas!__on ne trouve aucune référence à un quelconque texte littéraire en créole. Cette méconnaissance fait que les rares idées avancées dans le devoir ne peuvent pas être exemplifiées d'où l'absence de toute citation. La dissertation littéraire est un exercice formel qui a ses règles auxquelles on ne saurait déroger. Parmi celles-ci, il y a la quasi-obligation de faire référence aux œuvres inscrites au programme d'une part et à en citer des extraits de l'autre. Cela contraint l'étudiant à apprendre__exercice certes ingrat__ un certain nombre de citations dans la mesure où il ne disposera d'aucun ouvrage pendant le déroulement de l'épreuve. La conséquence de cette méconnaissance de la "littérature" en créole est l'aspect maigrichon des deux parties de ce devoir. On a peine à croire que l'étudiant s'est astreint à composer pendant 4h comme cela est demandé dans le document explicatif de cette "Formation à distance ".

{{REMARQUE SUR LE CONTENU:}}

L'étudiant tient pour acquis l'existence d'une "littérature créole" alors que justement le seul fait que ce mot figure en français dans la phrase de Bernabé indique que l'existence de celle-ci pose problème. Autrement, Bernabé aurait utilisé le terme "litérati " qui existe en créole. Seul l'écrit antillo-guyanais en français peut, pour l'heure, prétendre au statut de littérature mais sa dépendance à l'égard de ses modèles français (ce que J. Bernabé appelle "fè jakorépet" et que l'on pourrait traduire par "mimétisme") fait qu'elle aussi se voit mise en question.

Abordant la question de la difficulté "d'écrire en créole" c'est-à-dire d'opérer le passage de l'oralité à l'écriture, l'étudiant commet la grave erreur de dire que pour la résoudre, il suffirait d'écrire le créole comme on le parle! Citons:

"Lè ou ka matjé kréyol, fok pa ou mété an lespri'w lang fwansé-a, fok ou fè konsi ou ka palé. Padavwè lè ou ka palé, lang-lan ka sòti an manniè nawflaw." (Quand on écrit en créole, il ne faut pas avoir le français à l'esprit, il faut faire comme si on parle. Car lorsque l'on parle, la langue jaillit sans difficulté.)

Il y a là une méconnaissance totale des logiques propres à l'oral (communication immédiate) et à l'écrit (communication in absentia) et de la nécessité de construire la langue écrite. Cette dernière n'est jamais donnée et exige l'emploi de toute une batterie d'outils syntaxiques et rhétoriques permettant de pallier l'absence, dans ce type de communication, d'autre élément que le langage. A l'oral, en effet, les interlocuteurs s'aident aussi de l'intonation, de gestes et de mimiques qui contribuent à désambiguiser le message.

Il y a aussi un amalgame entre la question de la construction d'une langue créole écrite qui soit autonome à la fois par rapport à l'oralité créole et à l'écrit français d'une part et d'autre part celle de l'autonomisation des textes littéraires en créole en vue de constituer à terme une littérature que l'étudiant qualifie de "natif-natal . La première question est d'ordre linguistique et stylistique; la seconde est plutôt d'ordre socio-littéraire. Ceci n'est nullement distingué dans un tel devoir.

{{REMARQUES SUR LA LANGUE:}}

L'étudiant a visiblement un bon niveau de créole tant au plan lexical que syntaxique et va dans le sens de ce que l'on pourrait appeler une "déviance optimale" (et non maximale!) par rapport au français.

Au niveau de la graphie, il lui reste à maîtrise le NSG-F (Nouveau Standard GEREC-F) lequel, par exemple, ne note plus l'accent grave sur "è/é" et "ò" lorsque ces voyelles se trouvent à l'intérieur d'une syllabe. Là où dans l'ancien standard on écrivait "Kréyòl", dans le nouveau on écrira " Kréyol ".

La ponctuation est trop souvent absente, en particulier les virgules qui permettent de faciliter la lecture quand on a affaire à une graphie phonétisante comme celle du créole.

{{DISSERTATION DE L'ETUDIANT N°2 (Gwadloup)
NOTE: 12/20}}

Lang kréyol-la net adan an doukou istorik ek sosial ki pa flouzé dékatman a litérati a-y. Litérati kréyolopal évoliyé anlo dépi 1754, mé i jwenn anchay koraj avan i té touvé on lendépandans. Si nou ka gadé ki litérati nou ni, nou ké pé vwè nou ka touvé dé pozision: Ni dé makè ki té rété anba lopsion litérati fwansé, é ni ki éséyé machoké an litérati kréyolopal ki té ké asou pwa kòy menm. Adan an prèmié dékatman, nou ké montré ki mannié prèmié kalité makè-la pa té ka kaskod épi litérati fwansé, adan an déziem dékatman, ki jan ni dot moun ki éséyé ba litérati kréyolopal on endépandans. Nou ké ekspliké adan an twaziem dékatman ki jan fè apwé tout ranboulzay-lasa, litérati kréyolopal la on jan ped balan kifè Jean Bernabé ka maké ki yo pé ké pé maké litérati kréyolopal natif-natal ankò.

* * *

Ni dé sèten makè kréyolopal ki pa jen éséyé enpozé on diférans ant litérati fransé-la é litérati kréyolopal-la. Prèmié koté koraj-la fet sé adan zafè a grafi-la. Lè ou ka gadé dé lang maké, sé lékriti-la prèmié ki ka fè'w vwè an diférans. Fwansé èvè kréyol ti-fanmi men sé pa on rézon pou yo maké yo menm jan-la, padavwa sé dé lang diféran. Chwézi an lot sistem lòtograf ka pèmet an lang démaké koy di an lot, kifè teks litérè ki maké adan chak sé lang-la ka paret diféran, sa ki ka anpéché yonn adan yo pasé pou on kopi a lot-la. Makè ki té ka suiv model litéré fwansé owa kou pa té ka vwè lentéré di ba lang kréyol-la an larel-lékriti é ni onlo adan yo ki maké kréyol kon yo té ka maké fwansé kivédi yo té adan an sistem lékriti étimolojik. Nou ni kontel "Le lion amoureux" an fab François Marbot maké an kréyol adan liv a-y, Les Bambous, fables de La Fontaine travesties en patois créole an 1846:

_ Dans temps les bête té ka palé,
_ Quéquefois té ni dé zanimaux
_ Qui té assez rhadi chaché
_ Evec chritien marié cò yo.

Gwo tjak a sé makè-la ki yenki mété kò a yo ka imité La Fwans sé ki yo pa chaché eksplwaté sikti a lang kréyol-la menm mé yo yenki rété adan ta fwansé-la Sé vré chak litérati nef toujou ka eksplwaté an lot model litérè pou i pé siktiré koy, mé fok sé makè-la touvé limit a yo adan janfè-lasa. Yo pé makè teks litérè an kréyol adan dé kanman litérè ki yo ja ka touvé an fwansé kontel poézi, fab, téyat, woman, istwè-kout kisasayésa. Zatrap-la fo yo détouné-la sé zafè kolé opli owa sikti fwansé-la limenm. Nou pé vwè sa dépi annan sé prèmié teks kréyol maké la. Si nou ka pwan kontel poem "Lisette quitté la plaine", prémiè teks litérè kréyol ki Duvivier de la Mahautière, on béké Sen Domeng maké an 1754, nou ka vwè sikti a teks-lasa pa djè ni diférans èvè ta an poem fwansé. Duvivier de la Mahautière divizé poem-la na kat strof, i konté tout silab a chak vè pou i té trapé menm kantité pié toupatou (i chwézi is pié oben set pié) ek i fè rim kwazé:

_ Dipi mwen pèdi Lisette
_ Moin pas souchié Calinda
_ Moin quitté bram-bram sonnette
_ Moin pas batt Bamboula

Makè ki té chwézi poézi rété asou balan-lasa yonndé tan. Nan ventienm siek-la, té rété dé sèten maké ki té ka kontinié mété teks siktiré kon "Lisette quitté la plaine" déwo toujou. Kivédi poem épi rim kwazé, strof kontel poem "Ainmé" di gwadloupéyen-la Cé Yvandoc. Cé Yvandoc té chwézi on sikti poétik ki té ni onpil siksé adan litérati fwansé-la yo ka kriyé " soné ". Ki fè poem li a ni "aleksandren" kivédi vè ki ni douz pié, séparé nan pliziè stwof kon poem fwansé:

_ Ainmé tou ça qi la; ainmé tou ça-ou ka vouè
_ Chalè a gro Carinm, froidu a livènaj.
_ Minm qan io mal bòdé pou fai carambolaj;
_ En déboulan gro môn, é crazé bôd-lan-mè.

Lè nou ka gadé sé dé kontel poézi-lasa nou ka konstaté nou ka touvé kònou épi dé poem fwansé dégizé an kréyol. Ni dé lè yo té pisimé dérespekté sentaks kréyol la èvè chwézi on dot leksik pou yo té kolé bò sikti fwansé la yo té vlé la. Alos ki sa ki ka fè belté a on poem sé ritmik a-y, sé kadans a-y davwa on poem fet pou pé li'y tou wo. Pou pé ni on bon rézilta, fok ritmik-la ou chwézi ba poem-la ka kolé adan sikti lengwistik a lang-la ou ka maké adan'y la. Kifè lè ou chwézi on lot sikti lengwistik sé pa pies machokay litérè ou ka fè ba lang-la ou ka maké-la.
Déziem biten ki ka fè ki sé kalté teks litèrè a katégori makè lasa ka sanm litérati fwansé é ka sèvi litérati fwansé, sé sé tem-la yo ka dékaté adan yo la. Yo pa té ka chaché kalkilé asou pwoblem lasosiété kréyolopal, montré réyalité a pep kréyolopal kon tout makè té dwetet fè. Litérati fet osi pou rivréyé imaj a réyalité-la. Alos si nou pwan kontel "Choucoune " on lot poem ayisien ki Oswald Durand mété déwò koté lanné 1883, nou ka vwè i pa té ka kalkilé asi pon biten enpowtan lavi pep Ayiti nan diz-néviem siek:

_ Choucoune, cé gnou marabout:
_ Z'yeux li clairé comm'chandelle.
_Li gangnen tété doubout…
_ Ah! Si Choucoune té fidèle!
_ Nou rété causer longtemps.

Sé pa sé poem lanmou-lasa ki té ké vréyé litérati kréyolopal douvan an tan-lasa, padavwa séla la pa té ni pon korespondans kiltirel oben istorik èvè sa pep la té ka viv. Sé katégori teks lasa pa te ké pé rantré adan pon machokay a lédansité kréyolopal.

* * *

Men an bonè sitiyasion-la évoliyé é dé sèten makè koumansé djoubaké pou té ba litérati kréyolopal an lédansité ki ta-y ek fè'y sòti anba jouk a litérati fwansé-la.

Prèmié travay ki fet sé touvé an solision pou lékriti-la. Sé lè ou vwè GEREC-F, on krey-wouchach siktiré on sistem grafik ba lang kréyol-la ki on chanboulay fèt andidan lékriti an kréyol. Lang kréyol-la té ni on sistem lékriti ki ta-y sa ki fè moun aresté mété'y anba fey é koumansé konpwann ki yo pa té ka maké kréyol adan an sel bankoulélé. Rilasion ki moun té ni épi kréyol maké on jan mofwazé davwa épi bokantaj larel-lékriti-la, lang kréyol maké té diféran di lang fwansé maké dépi o koumansman. Si nou ka pwan an teks kréyol kontel poem "Frèw" ki gwadloupéyen Max Rippon adan rèkey Agouba ki maké andidan nouvo sistem grafik-la kivédi sistem fonolojik-la, nou ké pé vwè ki diférans ki ni èvè on teks kon "Lisette quitté la plaine" oben "Choucoune":

_ Tan fè tan vyé fwè
_ Mé si mwen ni pou mandé'w
_ Konmen kwiy kalbas ké bay avan montré doukou

Gadé ou ka gadé teks-la ou ja sav sé pa litérati fwansé menm si sé on poem kon sa ka egzisté an fwansé.

Déziem biten ki katégori-lasa ka fè sé chaché an kanman ba teks kréyol a yo. Nou sav kréyol pòkò toutafetman sòti adan sistem loralité. Pou pé fè an litérati kréyolopal tijé fok eksplwaté tout posibilité a lang-la é adan ka-la nou ni la sé mofwazay anmizi anmizi a loralité a kréyol-la. Sé pou sa sé makè-lasa pa té ka chaché kolé teks kréyol a yo annan sikti a sé teks fwansé-la. Si nou ripwan zafè poézi nou pé vwè yo ka kaskod épi jan teks poézi ki té ni on nonmb pié bien prési, rim, kisasayésa. Poézi a sé makè-lasa kontel Monchoachi, ka sèvi épi mizik, épi sonorité a lang kréyol-la. An nou gadé on mòso adan "Pinga (2)" di Monchoachi:

_ Anmizi tan ka démaré tan
_ Min jôdi, djab ka mayé dèyè lapôt légliz!
_ Anmizi anmizi, syel ka rédi an rad blé
_ Anlè péyi ki nèf, pi bèl ankô...

Oben adan "Zandoli" ki Matiniké-la Daniel Boukman maké adan Anba Fey:

_ Zandoli
_ Mandé yo démaré-y
_ Kabouya
_ Di non!

Pon yonn adan sé makè-lasa pa chaché mété an rad kréyol asou an kréyasion poétik fwansé.

Nou pé vwè yo ki ni on lot chwa pòtalan ki yo fè pou kanman a teks litérè a yo ki sé jan a leksik a yo. Yo ka sèvi épi on dot kalité leksik, yo pa ta anni hapé mo fwansé vitman présé, yo ka chaché mo kréyol fondas oben monef kréyol pou yo té eksprimé yo, maké teks a yo. Si nou éséyé fè on siparézon ant on tibout adan " Tanbou ti bout-la bout " di on poet ayisien, Georges Castera, épi sa Raphaël Confiant ka maké adan on istwè-kout i mété déwò an 1979, Jik dèyè do bondié:

_ […]Tout bagay panché a douat. (G.Castera)
_ […] Man ka lévé lannuit nan bonmitan sonmèy-la, man ka katjilé
_ (R.Confiant)

Georges Castéra sé pé maké "kanté" pasé "panché", mé Raphaël Confiant té pisimé mété "katjilé" an plas a an mo ki té ké fè pli fwansé, "réfléchi".

Twaziem biten ki ka fè yo tijé an vré pawol kréyol adan an litérati kréyolopal pou tout bon sé mofwazaj konsians a sé kréyolopal-la adan sé lanné 1970-la. Nou ja vwè moun té ka maké onpil poem lanmou ki té ka sanm poem fwansé mé ki pa té lanmou nan sosiété kréyol, ki pa té ni ayen ki té ka sòti nan réyalité pep kréyolopal-la. Lè sé makè-lasa désidé eksprimé doulè, tjak a sé kréyolopal-la, yo vwè ki yenki pou sa kréyol té pé ni an litérati ki ta-y, fok lè yo ka li litérati kréyolopal, yo kapab konpwann manniè sé kréyolopal-la ka katjilé. Fok i té pé riflété doulè, lanmizè, palé di bab lavi touléjou, di nouvel sosial, di politik, kisasayésa kontel adan teks Sonny Rupaire "Migan":

_ Kyòkanblok:
_ On bon kou chomaj,
_ Bontibwen pòch a twou,
_ On pakèt mizè,
_ Onlo vant plen van.

Oben bay an lot koutzié asi péyi kréyolopal kon Max Rippon ka fè:

_ Péyi an mwen
_ A pa péyi
_ La nèg ka maché si pwent a pyé
_ Pou planché pa kraké
_ Sé on lilet papiyon
_ Zèl a'y lètché avè lapenn.

Tout sé éléman-lasa fè nou vwè ki jan sé makè-lasa té ka "tijé an pawol ki sòti an fonfonn bway lanmizè sé pep nou an" épi sòti anba lopsion a litérati fransé la pa rapot a travay yo fè asou lang-la menm mé osi pa rapot a angajman é konsians yo té ni.

* * *

Machokay a sé péyi kréyolopal-la fèt adan on doukou istorik ek kengwistik ispésial ki mété'y adan on sitiyasion sosiolengwistik ki sé langannis-la ka kriyé diglosi. On sosiété kon sosiété kréyol ki ka viv nan diglosi ka sèvi dé lang ki pli souvan ki rarman ni on lorijin komen. Ni yonn adan yo ki ofisiel, ki yo ka sèvi lékol, nan ladministrasion, pou maké liv, kisasayésa. Lot lang-la, sé lang a pep-la, lang moun ka palé touléjou mé ki pa ni pon wol sérié adan sosiété-la. Tout biten sé pé woulé konsa men sé dé lang-la ka goumé pou yonn pé pwan plas a lot. Annan sosiété kréyol, sé fwansé ki ni bel plas-la, sé'y ki wototo. Nou ka vwè sé pou sa litérati fwansé ka dominé litérati kréyolopal, é ki makè kréyolopal té blijé djoubaké onlo pou yo té éséyé kréyé an litérati endépandan. Mé pandan tout chanboulay-lasa té ka fet andidan litérati-la, sosiété-la kontinié évoliyé ek mofwazé, plis moun koumansé alé lékol pli ta (kon nou sav, yo pa ka anprann kréyol lékol), lang fwansé-la pwofondé'y ankò andidan lavi touléjou. Plizanpli moun, lang-nennenn a yo sé té fwansé ek lang kréyol a yo touvé koy ka malangi. Sé sa yo ka kriyé fénomen dékréyolizasion. Alos lè kréyol pa lékol pies, é ki yo ka palé plis kréyol ki fwansé nan lavi touléjou aprézan, vokabilè kréyol, belté a kréyol pa ka sikilé. Sa ka fè balanniz a dékréyolizasion-la ké kontinié ek kréyol fondal ké kontinié dépotjolé. Adan doukou-lasa sa difisil pou pé lévé sansibilité an moun an kréyol ki ka fè i ka chwézi lang-lasa si i bizwen maké woman, oben poézi, kisasayésa. Sa pli flouz di maké teks fwansé direktiman pou yo, oben menm si yo éséyé maké'y an kréyol sé vré ki ké ni onpil koraj pou pé mété déwò an teks épi mo ki ka sòti nan fondok kréyol-la.

* * *

An final di kont, sé lévolision sosial ek lengwistik a lang kréyol-la èvè mofwazaj a sosiété-la limenm ki fè si nou touvé nou épi dé kalté makè nan listwè litérati kréyolopal, mé sé menm lévolision sosial-lasa ki fè kréyol vini ka touné tjòlòlò é balan-la litérati kréyolopal la té ja pwan-la touvé'y ped. Sé pou sa fok ba kréyol on plas ofisiel andidan sosiété-la kontel mété'y lékol, dan ladministrasion, pou moun pé li'y, maké'y é pou pé wosé gad a-y é rouanchouké'y pli fon. Pétet sé konsa yo ké arété amwennzi kapasité kréyol ni pou touné on lang litérè é ki moun ké roukoumansé maké teks litérè annan bon grenn kréyol la.

{{REMARQUES GENERALES:}}

Ce devoir est l'exemple même de la direction vers laquelle doivent se diriger les étudiants quant à l'épreuve de dissertation. On y sent un réel effort de bâtir un plan original lequel dans la cas présent ne comporte pas deux parties mais bien trois. En effet, chacune des parties est composée de paragraphes qui chacun développent une idée laquelle est souvent appuyée par une citation. A ce propos, il convient de définir le rôle de la citation: celle-ci ne doit absolument pas servir d'argument d'autorité (tel célèbre critique a écrit ceci donc c'est vrai!) mais doit venir conforter une démonstration personnelle du candidat, outre le fait qu'elle dénote également chez lui une certaine connaissance du programme.
L'étudiant fait appel à des auteurs créolophones d'époques diverses (Marbot, Oswald Durand, Cé Yvandoc etc.) et s'en sert de manière judicieuse.

L'argumentation est généralement bien menée et cela dans une langue créole agréable qui gagnerait pourtant à être, par endroits, un peu plus déviante par rapport au français.

{{REMARQUES SUR LE CONTENU:}}

Le mimétisme de l'écrit créolophone est bien expliqué à partir du poème "Lisette quitté la plaine" mais la citation qui en est faite n'est par exploitée par l'étudiant comme d'ailleurs les autres citations de son devoir. Par exemple, la première citation, celle de Marbot, vise à donner un exemple de graphie étymologique mais à aucun moment tel ou tel mot de la citation n'est analysé ce qui aurait pu être le cas de "rhadi" qui prend un "h" dans la graphie étymologique parce qu'il provient du français "hardi" etc.

Si la pratique mimétique est bien analysée du strict point de vue littéraire, elle ne l'est pas du point de vue socio-historique, ce qui est dommage. A aucun moment il n'est expliqué pour quelles raisons les textes antillais à vocation littéraire entretenaient une relation de cette nature avec leur modèle français. Or, les conditions mêmes d'apparition de la langue créole, des premiers écrits autochtones en français et en créole, de la réception de ceux-ci etc. interdisent qu'on s'en tienne à la seule analyse "interne" comme le veut l'analyse textuelle moderne d'inspiration structuraliste. Il y a une forte imbrication dans nos pays entre littérature et histoire, littérature et société etc. et ceci doit transparaître dans les analyses développées dans les dissertations.
S'agissant de l'affranchissement des nouveaux textes créolophones antillais (le Martiniquais Monchoachi, l'Haïtien Georges Castéra) des cadres génériques franco-européens, l'étudiant nous parle de "mizik épi sonorité a lang kréyol-la" mais à aucun moment il ne définit ce qu'il entend par là. D'ailleurs qu'est-ce que la "musique" d'une langue? Il faut éviter d'employer des expressions un peu trop métaphoriques que l'on aura par la suite des difficultés à justifier. Ou alors il faut les appuyer par des éléments précis tels que, par exemple en créole, la présence beaucoup plus élevée qu'en français de l'harmonie vocalique:
"tèbèdjè", "kalazaza", "bouloukou" etc…laquelle harmonie vocalique peut être utilisée à des fins poétiques.

L'étudiant a fait preuve d'audace en construisant son devoir en trois parties (et non en deux comme le fait la quasi-totalité de ses camarades) mais cette troisième partie déséquilibre un peu son devoir à cause tout d'abord de sa taille trop réduite. Ensuite, son contenu__l'analyse de la diglossie antillaise et du phénomène moderne qu'est la décréolisation__est expliqué de manière trop simpliste sans tenir compte d'analyses comme celles que Jean Bernabé développe dans "Fondal-Natal" tome 1 (cf. la notion de continuum-discontinuum).

{{REMARQUES SUR LA LANGUE:}}

Le créole utilisé ici, nous l'avons déjà dit, est de bonne tenue. On n'y trouve aucun calque du français et il y a une excellente mise en œuvre des connecteurs et des relateurs qui permettent de construire des phrases complexes: "padavwa", "kivédi" etc. Le lexique est tantôt basilectal et emploie un assez grand nombre des néologismes ("kréyol fondal", "pwofondé", "kréyolopal", "mofwazaj" etc.) tantôt acrolectal ("katégori", "enpowtan", "korespondans" etc.) là où il aurait pu facilement éviter de l'être. Enfin, la ponctuation est le plus souvent adéquate, ce qui est plutôt rare puisque les règles d'une ponctuation spécifique à l'écrit créole n'ont pas encore été définies de manière nette et claire.

-----------

{{DEVOIR N°2}}

François Marbot, an fabilis kréyolopal matinitjé, ka ékri adan "Les Bambous. Fables de La Fontaine travesties en patois créole par un vieux commandeur" (1846):

_ "Pis faibe toujou ni tò
_ C'est pou ça à lhè mangé
_ Yo ka metté chien dérhò
_ Quand c'est Béké qui...péché."
_ (in "Les deux taureaux et la grenouille")
_ Koumanté teks-tala silon sa zot konnet asou liv Marbot a.

{{DISSERTATION DE L'ETUDIANT N°6 (Gwadloup)

NOTE: 11/20}}

Litérati kréyolopal la ka anchouké adan mitan a XVIIIè siek-la. Pou vrè pli lwen nou pé viré gadé, sé teks a Duvivier de la Mahautière, "Lisette quitté la plaine" (1754) la, nou pé konsidéré kon manman litérati kréyol. Menm si an moman-lasa, nou pòkò té pé palé di litérati davwa teks-lasa sé té on poem ki vini apré on chanson. An peryod-lasa, lang kréyol la té ka sèvi sitou pou bokantaj a pawol palé. Toutfwazékant, menm si teks-la pa té ka respekté reg a on véritab litérati, Duvivier de la Mahautière ou vè on brech pou kréyol-la vini on lang maké.

An komansman a XIXè siek-la, nou komansé vwè dot makè kréyolopal paret. E menm si pawol matjé kréyol pa té asé ansien ek pòkò té ni rèkonésans, nou pé di ki sé matjè-tala té komansé pozé fondas a sa ki ké vini pli ta on litérati kréyolopal. Yo pasé dè pawol palé a pawol maké.
Poutoulbon, adan pres tout sé péyi kréyol-la kontel La Réyinion, Moris, Matinik kisasayésa…nou vrè an larel litérè nef paret. Larel litérè lasa non a'y sé fab é sé makè-la ki té ka ékri sé fab-la, yo nomé yo fabilis. Sé makè-lasa travesti sé fab-la asou travay kè on fabilis fwansé té ja fè, non a'y sé Jean de La Fontaine.

Adan sé fabilis kréyolopal la i ni yonn ki fè on travay fondal-natal pou larel litérè lasa, ki ouvè on chimen pou dot fabilis, yo té ka kriyé'y François Marbot. Non a liv a'y sé "Les Bambous-Fables de La Fontaine travesties en patois créole par un vieux commandeur".

Toukon La Fontaine té ka sèvi avè sé fab-la pou fè pasé on moralité é pou kritiké sosiété a XVIIè siek-la, Marbot ka sèvi avè yo pou éséyé ba Neg-la pwoblem konsians gadé yo an bitasion é anpéché yo kaskod asou Béké-la. Adan pawol-douvan a liv-la, i ka séyé fè nou konpwann toutfwazékant ki li, sa i ka chèché, sé voyé sé Neg-la douvan.

* * *

Adan litérati kréyolopal la, sé anki fab-la ki rivé met doubout on tradision a pawol matjé ki rété dépi komansman a siek-la jik jòdi jou. Prèmié fab kréyol paret an lanné 1820 adan loséyan endien, non a liv-la sé té "Les essais d'un bobre africain" ek sé F. Chrestien ki té ékri'y. Dot matjè kontel L. Hery pou La Rénion an lanné 1828 matjé "Fables créoles". Menm si larel litérè lasa té nef, fab-la poko té trapé fos pou lésé zanprent. Sitiyasion-lasa mofwazé lè an lanné 1848, an Béké matiniken maké fab a tou a'y. Dot vini apré, E. de St-Quentin (Guiyàn, 1872), G. Sylvain (Ayiti, 1901), Rodolphine Young (Séchel, 1929).
Fab a F. Marbot sé teks matiniken pli ansien ki ni on véritab kréyol adan'y. Marbot pran pou model J. de La Fontaine ki sé on fabilis fwansé a mitan XVIIè siek-la. Fabilis-lasa maké kont ek fab, tout sé teks-lasa adan on liv non a'y sé "Fables". Li menm La Fontaine model a'y sé dé boug kon Esope, Phèdre ek Abstemius. Adan fab a'y, La Fontaine ka sèvi zannimo pou fè pasé on moralité épi on kritik asou sosiété fwansé la. Marbot ka sèvi fab pou kritiké sé djouk a sosiété matiniken la. I pa ka met doubout pon sitiyasion ek moun-pies nef, i ka kontanté di ripran menm larel-la ki La Fontaine. I ka ripran menm moun-pies a fab a La Fontaine. Marbot pa ka travesti tout sé fab a liv a La Fontaine la. Nou ka konstaté ki adan liv a La Fontaine, i ni 51 fab aloski adan ta Marbot, i pa ni tou sa. Nou pé sipozé kidonk ki Marbot séleksioné sé fab-la. Nou pé pa sav avè présizion ki argiman Marbot sèvi pou séleksioné sé fab-la. Nou pé kanmenm sipozé ki i pwan sé fab-la ki dapré'y té ka adapté pli fasilman a sosiété bitasion-la.

* * *

On prèmié dékatiyaj asou model travestisman a Marbot, asou estilistik, asou ganm a sé teks-la ka pèmet nou vwè ki menmsi i té ka travesti La Fontaine, estilistik-la ka chanjé. Marbot ni on manniè ka évité vè ki two long kontel aleksandren ek oktosilab. Sé sé model vè-lasa ki La Fontaine ka sèvi pli souvan. Fabilis kréyolopal la ka sèvi avè vè ki ni sep pié. Kontel:

_ "Quand cochon la vouè tout ça,
_ li dit pou fimelle chien là…"

Nou ka konstaté kidonk ki Marbot bien anvi fè litérati men difet ki lang kréyol-la sé té sitou an lang palé, sa té ka fréné balan a'y. An plis di sa, difet ki sé vè-la pli piti, sa ka blijé'y dékekfwa tiré dé-twa pasaj adan on teks. Kontel fab-la "Le Loup et le Chien". Fab a La Fontaine la ka di nou ki sé chien-la té ka véyé. Enfòmasion pòtalan lasa ka disparet adan fab a Marbot. I pòtalan davwa sa ka fè nou sav ki lou-la té tini labitid lonvilié douvan sé bitasion-la.

On dot dékatiyaj pòtalan, toujou adan fab-lasa, sé ki koté fabilis fwansé la, sé naratè-la ki kaché la ki ka rakonté istwa-la:

_ "Ataké, dékatié
_ lou-la té ké bien vlé fè sa
_ men i té ké blijé goumé"

Aloski fabilis kréyolopal la ka fè lou-la palé an kè a'y:

_ "Yon khè di loup là: Bon mangé
_ si ou vlé;
_ ou doué t-ett fò passé li."

Tout sé diférans-lasa ka mofwazé nannan fab-la davwè sé enfòmasion ki pòtalan pou moun-la ki ka li fab-la.

* * *

On déziem dékatiyaj, sé ta sémantik la. Zafè a sans-la ki rèprézanté on gwo tjak davwa dépi peryod-lasa ek jik konniéla, leksik kréyol la meg. Aloski an fwansé La Fontaine pé sèvi diféran mo pou palé dè on sel zannimo, kontel " chien ", i ba'y non " Dogue ", " Mâtin ". Marbot pa ni onlo mo. Nou pé menm di ki pres tout tan i ni on sel mo pou palé dè on sitiyasion. Sa pa ka ba'y onlo posibilité adan fab-la. Sa ka fè ki fab-la ka pli blip. Sé fab-la pa ni pon sibtilité. Ganm a fab kréyol la limité. Marbot ni on lidé-fondok ek i ka woulé avè'y. Kidonk nou ka konstaté ki lang-la ki frennen prétansion litérè a Marbot davwè lang-la pòkò té ni labitid woulé adan pawol matjé.

On dot dékatiyaj ki pòtalan adan sé fab-la, sé zafè a moralité-la. Tradision a fab-la ka démontré ki i ni on manm é on kò, manm-la sé moral a fab-la, kò-la sé fab-la li menm, pis nou sav ki lentansion La Fontaine sé té kritiké é dékalé sosiété fwansé la. Kidonk moral-la toujou nef. Aloski fabilis matiniken la ka fini fab-la avè on pwoveb ki ja ka woulé adan popilasion-an.

Pwoblem-lasa ka vini difet ki lang-la two jenn toujou, ek i pa té ni on leksperyans matjé. Sa té pli flouz pou Marbot di pwan on pawol ki ja ka ekzisté, plito ki fè yonn nef. Kontel:

_ "La cigale et la fourmi"
_ "Sé pou sa yo ka dit zot
_ zan yon moun ka fié kontè
_ lasou kannari yon lot
_ li pé rété san soupé"
_ "La génisse, la chêne et la brebis en société avec le lion"
_ "Sa ki pwan asosié pwan met"
_ sé yon pwoveb moun bien konnet"
_ "Le Corbeau et le Renard"
_ "Yo pa ké pwan mwen ankò
_ pas lespri kò kondui kò"

Nou ja di ki sé travesti ki Marbot ka travesti men travestisman-lasa pa ka anki sèvi pou montré ki nou pòkò té pé palé di tradiksion davwa lang kréyol la, pou sé Blan béké la, té twop an kouyonnad pou té tradui fwansé. Travestisman-la ka sèvi osi pou fè on séparasion sosial. Anni gadé lespri a sé kont-la, menm si Marbot ka fè kon La Fontaine kivévlédi i ka sèvi zannimo, nou sav bien ki sé di sé djouk-la i ka palé. Dayè adan pawol-douvan a'y, i ka bien chèché a fè nou kwè ki sé pou bien a sé djouk-la i ka ékri, pou fè yo rabonni yo, sové nanm a yo, di asosié sé Béké-la é sé Neg-la:

_ "Neg, Béké, tout doué souffri
_ dans joupa com dans soucri
_ chaquin doué à cause bondié
_ prend tout à la volonté.
_ Sé moyen pou nou randi
_ Quand nous mò dans paradis"

Fouti kouyonnad! Yo sé di ki Marbot té vlé ki on nouzanni fet avè sé dé kominoté-la. Aloski sa pa vré ek sé Neg-la té kaka chien a sosiété bitasion-la ek sé sé Béké-la ki ka ba moun baton. Nou ka bien rann nou kont ki fabilis-la, chak fwa-la i fè on fab, sé pou kritiké konpòtasion a sé djouk-la. Fo pa nou bliyé ki Marbot li menm té on Béké.

Marbot ka chèché a fè ki sé Neg-la pa janmen konfronté èvè sé Béké-la, ki goumé pa janmen pran, ki yo pa janmwen mawonné. Tout moun vini krétien, i pa ni met é djouk ankò adan pawol-douvan la. Adan fab a'y, Marbot ka séyé fè tou sa i pé pou ki chak moun-la asou bitasion-la rété an plas a'y. Béké-la anho, Neg-la anba é Bondié an mitan.

Kidonk nou ka wè ki dimansion sosial la ka miganné avè dimansion rasial la. Larel a manipilasion ka paret bien adan sé fab-la: kontel adan "Le Loup et le Chien":

_ "Loup là té ni yon mauvais sentiment
_ sèvi béké pli bon
_ passé allé marron
_ pou vive dans bois avec sèpent
_ Ett obligé allé volé
_ Pou mangé
_ Ça pa la vie pou yon chritien mennein"

E lè nou sav kè volonté a kristianizasion-la sèvi, édé sosiété esklavajis la pwan doubout, nou ka konstaté kè dènié vè-la sé on gwo ipokrizi ka vini di Marbot. Pis bokantaj-la ant sé Neg-la ek sé Béké-la an bitasion-la pa sa Marbot vé montré nou.

* * *

Adan séziem pati a fab-la, lè i fini ba bel pawol asou La Fontaine, naratè-la koumansé palé di sé Neg-la. Di tout manniè, i ka séyé fè sé Neg-la konpwann sé pou bien a yo i ka li sé fab-la:

_ "Tout ça moin trouvé ladans
_ pou empêché zott méchans
_ si dans khè zott ça rété
_ zott pas ka lé si mauvais"

Apré sé kat vè-lasa, Marbot ka ban nou on lidé si manniè lavi a Neg ka woulé adan bitasion-la. Pawol-douvan lasa ka ban nou on lidé asi sa ki ka pasé an bitasion-la an mitajn a XIXè; siek-la. Nou ka konstaté ki sé djouk-la ka mawonné, yo té ka kité sé plantasion-la é mawonné adan bwa. Mawonnaj Lé Zantiy é mawonnaj dot péyi kontel Guiyàn é Jamayik té diféran davwa o Zantiy, sé Neg-mawon la té ka viré volé adan sé bitasion-la. Ek yo té ka pwézonné osi sé bef a sé Béké-la. Nou ka vwè ki sé mawon-la té tibwen ritounen adan sé bitasion-la pou manjé. Sé mawon Guiyàn é Jamayin la, lè yo té ka chapé, yo té ka monté adan montangn é té ka planté légim a yo adan sé bwa-la kifè yo té ka touné do poutoulbon ba bitasion-la. Sa sé Neg-mawon sé ti lilet Lé Zantiy la té ka fè asi sé bitasion-la, fè ki yo té ka konsidéré yo kon dé vakabon, dé bandi, kon on bann dérébénal.

Dékalaj-la kè sé Neg-la té ka pwan la té ka pousé yo bwè, yo té ka bwè tafia kidonk sé Neg-la menm té ka pwofité dè wonm-la yo té ka fè adan distilri a plantasion-la. Nou pé sipozé kè sé model boulézon-la yo té ka ni la té ka fè yo pati an chèpi é santé a yo té ka vin an kouyonnad.
An peryod-tala, yonn-dé mwayen sé Neg-la té tini pou séyé dékalé met-la sé té fè sòsié. E kenbwa té ka fè siwawa asi bitasion-la. Neg érisi tjouyé onlo Béké é bet avè zafè a kenbwa-la. Kidonk sé Béké-la fin pa pè sòsié. Marbot ka bien montré sa adan pawol douvan la:

_ "Fè sèosié, èvè kenbwa
_ anpouésonnen bef béké"

Magré ki Kod Nwè la (1685) anblijé sé met-la nouri sé djouk-la, nou ka konstaté ki yo ka manjé tè. Nou pé mandé kò-nou si sé davwè met-la pa té ka ba yo manjé oben es yo té ka fè sa pa espré pou dékalé santé a yo. Nou pé pansé ki sé déziem esplikasion-la ki bon davwa fo pa nou anbliyé ki adan plodari-lasa sé ripwoch moun-la ki ka palé la ka fè ba sé Neg-la.

Nou ka vwè ki sa sé yon lot mwayen Neg-la ka twouvé pou lité kont sistem-la é Béké-la té ka séyé joué an konsians a sé Neg-la pou arété sa. An final di kont, nou ka konstaté ki dé lanné avan labolision ladjoukann, ki fet an lanné 1848, sé Neg bitasion la, menm si yo pòkò té pé pwévwè ranboulzay-la ki té ké fet pli ta la, té ja komansé fouté sé Béké-la gaz. Yo té ka dékalé sé Béké-la jan yo té pé, kontel mawonnaj, pwézonné bet, manjé tè, fè tout métié pou anmewdé met-la. Nou ja ka vwè on komansman konba ki abouti anlè ranboulzay-la nou konet la.
Sa nou ka vwè osi, sé ki met-la pa té pé fè ayen kont sé tjak-lasa davwa pwes tout sé Neg-la (sof sé Neg bò kaz la) té ka menné lagè-lasa. Ou té ké di kè Marbot té ka santi lodè ranboulzay-la ki té pou vini la, menm si sa pa ka paret mo pou mo adan sé fab-la.

* * *

An final di kont, nou pé di ki menm si Marbot li menm kriyé fab a'y an travestisman, i respekté kontra-la kè i té pran avè liv a La Fontaine. Davwa pou fè on fab, on makè ka bouré èvè dé-twa bligasion: sé maké adan on titak tan, respekté on rakontaj, fo teks-la ni on poézi é ganm. Fabilis-la ni pou respekté tout sé reg-lasa. Kidonk travay a Marbot té red toubolman pou té respekté lespri a fab a La Fontaine. Lot difikilté-la, ki pa pli piti tjak-la, sé kè lang kréyol-la poko té ni fos-la i ni jòdi jou. Kidonk nou ka vwè kè travesti on teks ki ja tini on rèkonésans pa flouz pou fè.
Sa vré kè pou manm a fab-la ki sé moralité-la, Marbot pa gè érisi men nou ja di kè sé lang-la ki twop maléré pou pèmet mofwazay-lasa. Keksion-la nou pé pozé nou la, jòdi jou, sé sav eskè an komansman a XXIè siek-la, on fabilis, on makè kréyolopal té pou travesti sé menm fab-la, es i ké pé rivé machoké on moral san sèvi èvè pwoveb kivlédi fè lang-la palé, menm si sé pwoveb-la pòtalan davwa sé yo ka fè belté lang kréyol la. E pli makè ké sèvi yo an liv a yo, pli i ké ni chans sèvi litérati kréyolopal la.

On dot koté kè Marbot respekté kontra a'y avè La Fontaine, sé ki menm jan ki fabilis fwansé a, i sèvi èvè on larel litérè pou palé dè on sistem. La Fontaine sé té sosiété fwansé la, li Marbot, sosiété bitasion la.
"Les Bambous" sé liv a fab kréyol ki trapé plis siksè é nou pé di ki Marbot sèvi model ba tout sé fabilis kréyolopal la ki maké apré kontel L. Hery, E. de Saint-Quentin, Georges Sylvain, Rodolphine Young kisasayésa…Tout sé makè-lasa suiv larel a La Fontaine é sé G. Gratiant, an lanné 1958, avè "Fab' Compè Zicaque", ki vin met on koda adan larel-lasa.

{{REMARQUES GENERALES}}

Cette dissertation correspond, du point de vue de sa longueur, à ce que l'on attendra des candidats: ni trop courte ni trop longue, elle crée les conditions permettant une bonne exposition du sujet et une argumentation assez bien charpentée. La qualité du créole utilisé est remarquable dans la mesure où ce dernier n'est ni trop acrolectal ni trop basilectal (on notera l'usage mesuré des néologismes). Cependant, si l'introduction est bien amenée, elle comporte le défaut de ne pas indiquer clairement le plan qui sera suivi. Le candidat a raison de ne pas se laisser aller à la formule-bateau "Adan on prèmié dékatman, man ké espliké…" et "Adan on déziem dékatman, an ké montré ki jan…" que l'on retrouve dans la plupart des copies et qui doit être bannie. Ce louable souci ne doit toutefois pas conduire à une absence d'exposition du plan du devoir.

{{REMARQUES PARTICULIERES}}

Beaucoup de candidats risquent d'être jugés sur des détails par une partie des correcteurs, faute pour ces derniers de trouver quoi que ce soit à redire quant au plan de la dissertation, à l'argumentation développée ou à la qualité du créole. Il faut donc éviter de petites erreurs qui en s'accumulant finissent par donner l'impression d'être grosses. Ainsi, au tout début de son introduction, le candidat attribue le poème saint-dominguois" Lisette quitté la plaine "à Moreau De Saint-Méry! S'il est vrai que ce dernier a retranscrit le texte dans l'un de ses ouvrages, le poème est attribué par tout le monde à un certain Duvivier de la Mahautière. Autre erreur de détail (mais ô combien grave!), la publication des "Bambous" est datée de 1848, l'année même de l'abolition de l'esclavage dans les colonies françaises! Or, ce qui fait, en partie, l'intérêt de l'ouvrage de Marbot, c'est bien le fait qu'il ait été publié 2 ans avant l'abolition de l'esclavage, en 1846 donc, et qu'il nous livre un certain état d'esprit de la caste békée à un moment où l'Histoire s'apprête à basculer. Autre erreur encore: le désir du candidat d'étaler ses connaissances en citant les noms de toutes sortes de fabulistes créolophones et en accompagnant ceux-ci d'une date dont on ne sait s'il s'agit de la date de naissance de ces auteurs ou celle de la première publication de leur ouvrage. D'ailleurs, ces dates sont, quelque soit l'option retenue, fautives: De Saint-Quentin ne publie pas en 1972 mais en 1874 (à moins que 1972 soit la date d'une republication de son ouvrage mais dans ce cas, il faut l'indiquer); Rodolphine Young écrit dans les années 20 du XXe siècle et 1983 est la date de la première publication de son livre. Ne pas porter cette précision risque de donner à penser que la Seychelloise est contemporaine du Guadeloupéen Hector Poullet ou du Martiniquais Monchoachi!

La première partie du devoir est trop éloignée du sujet même si elle montre que le candidat possède une bonne connaissance des fabulistes créoles en général et de François Marbot en particulier. L'idée selon laquelle le créole n'est pas encore assez mûr pour devenir un outil littéraire de plein exercice et qu'il constitue un handicap pour Marbot est asséné sans véritable démonstration et répété telle une antienne tout au long du devoir, ce qui finit par devenir gênant.

La problématique "travestissement/traduction" si elle est bien présentée du point de vue du "contenu" à travers l'analyse de certaines fables, ne l'est pas suffisamment du point de vue "formel" et plus proprement " linguistique". Un seul exemple nous est donné ("chien, dogue, mâtin" chez La Fontaine contre "chien" uniquement chez Marbot) sans que le candidat analyse cette "limitation" du créole.

Le candidat fait fréquemment référence à La Fontaine mais ce dernier n'est jamais cité! Il est indispensable d'apprendre certains extraits significatifs de fables, tant de La Fontaine que de Marbot, Baudot, Sylvain ou Hery d'ailleurs, afin de pouvoir nourrir la dissertation par le biais de citations, ces dernières venant conforter une argumentation, jamais se substituer à elle. A ce propos, il est vivement déconseillé de graphier ces extraits dans le NSG-F (Nouveau Standard GEREC-F), il faut les conserver dans leur graphie originale c'est-à-dire la graphie étymologique.

Enfin le candidat parle de "contrat" passé entre Marbot et La Fontaine sans que ce terme soit expliqué. S'agit-il d'un "contrat traductif"? d'un "contrat éthique"? Selon quelles modalités s'applique-t-il ou non dans l'œuvre de François Marbot.

{{Dissertation n°2: Devoir type}}

Fab maké an kréyol paret dépi nan lanné 1820 épi Louis Hery atè Lil Moris. Atè Matinik sé François Marbot, ki koumansé djoubaké asou sé fab-la an 1846. Mé moun pa ka yenki maké teks an blodal kon sa davwa fab sé an kanman litérè on jan ispésial. Nou ké vwè ki manniè Marbot maké sé ta-y la, ki janfè i sèvi, obò ki model i kolé pou té fè travay-lasa. Déziemman, nou ké gadé sa Marbot té ka maké nan sé fab-la, sa ki té nannan-yo, ki wol yo té pé jwé. Adan an twaziem dékatman, nou ké séyé konpwann ki pòtalans maké a sanblaj-teks a Marbot té ni nan doukou istorik-la i té ka viv la an mitan a diznéviem siek-la èvè ki zigtek sa té pé ni.

* * *

François Achille Marbot net atè Matinik nan 1817. I té an makè kréyolopal ki mété prèmié sanblaj-teks a fab lé Zantiy yo kriyé Les Bambous, fables de La Fontaine travesties par un vieux commandeur déwò an 1846 an tan lasosiété bitasion té doubout toujou. Liv a Marbot trapé onpil siksé davwa menm lanné-la i sòti la, yo té blijé pibliyé on dézienm fwa, é dépi sa yo woumété’y déwò kat fwa ankò.

Fok nou sav nan mitan diznéviem siek-la, makè lé Zantiy pò té kò esplwaté onpil kanman litérè. Té ja ni pasé on siek teks maké an kréyol té ka net, mé sé té yenki teks poézi ek chanté yo té ka mété déwò. Mé Marbot pa pli chwézi on kanman litérè nef pou té maké sé teks a'y la. Pon teks litérè jen tijé asou limenm kon sa, mé fab-la sé on kanman litérè ki té ja ka egzisté nanni-nannan. Dépi nan Lantikité, Esope, an makè atè la Gres té koumansé djoubaké adan kanman-lasa nan siziem siek douvan Jézi-Kri. Dot makè kontinié esplwaté fab adan diféran lang kontel Li Tse oben Yue Yan atè la Chin nan lantikité tou, Phèdre ki té ka maké laten nan prèmié siek an tan aprézan, oben ankò Pilpay atè l’End ki té ka maké sanskri.

An fab ni pliziè patikilarité: met-bagay-la sé ki i ka touvé’y on lison lédikasion asou lasosiété ek lavi é ki on fab toujou ka bout asou an moral. Déziemman, i ka sèvi kalkati évè limajinè pou pé palé lavi tou lé jou. Twaziemman, davwa fok moun ritienn lison-la fab-la ka bay la, sé on istwa kout.

Atè la Fwans, poet-la Jean de la Fontaine maké an sanblaj-teks fab nan disétiem siek-la, an 1668. La Fontaine fè fos asou kanman a fab a Esope, mé i mofwazé yo: I maké tout fab a'y èvè vè, évè rim kon yo ka fè nan larel poézi fwansé alos ki Esope té maké sé ta'y la an pwoz ek i té ka touné sé vè-la on jan komik pou té mété dé sèten biten an larikann. Sa ki fè La Fontaine olwenné fab fwansé titak pa rapot a kanman a prèmié fab maké men i pa toutafetman kaskod épi tradision a sé fabilis-la padavwè i toujou respekté janvwè jénéral a kanman litérè-lasa.

Lè Jean de la Fontaine riesplwaté tout sé biten-lasa èvè i lienné yo épi on sikti poétik, sa bay on jan fab nef ki trapé onpil siksé. Jik nan ventienm siek-la, met-lékol té ka fè sé timoun la apwann fab, sa ki fè sa vini on zouti pédagojik.

Nou ka vwè sé fab a La Fontaine la ni pliziè bagay fondok teks loralité kon liennaj a'y épi sé kont-la èvè kanman poézi la yo ni la, menm si sé on teks maké. Sé on kanman litérè ki achouval asou majolay é litérati. Jean Bernabé adan La fable créole (2001) ka di kon sa:

Les caractéristiques langagières de la fable font qu'elle constitue une passerelle très pratique entre créole et français, entre oraliture et littérature.

Sé on prèmié rézon ki fè sé té on model litérè makè kréyolopal ek espésialman Marbot té pé esplwaté on manniè flouz pou pé sav anchouké yo annan on larel-dwet litérè kréyolopal. Si nou pwan on mòso teks a Marbot adan Les deux taureaux et la grenouille Nou pé pèmet kò-nou di ki sikti a'y pa ka olwenné di ta sé fab tradisionnel fwansé la:

_ Pis faible toujou tini tò
_ C’est pou ça a lhè mangé
_ Yo ka metté chien dérhò,
_ Quand c’est béké qui… péché.

Prèmié biten ou ka vwè sé ki teks-la maké annan on grafi étimolojik kivédi sé lòtograf fwansé-a i ka suiv. Déziemman, Marbot fè rim kon La Fontaine, adan ti mòso teks-la, séla a-y la kwazé: "tò"kay èvè "dérhò", épi "mangé"kay èvè "péché". Epi sa ankò, chak vè ni set pié pou pa sòto adan kanman poézi tradisionnel-la. Evè si Marbot té désidé maké an kréyol aloski i pa té ka konsidéré yo té pé machoké pies pwojé litérè épi lang-lasa davwa i sèvi adjektif "travesties" adan sou-tit a sanblaj teks a'y sé té pou té fè moun ri kon adan fab fwansé. Mé Marbot rété kolé bò kanman a teks-la kon sa pou dot rézon tou.

Lè nou ka gadé tit a sanblaj-teks a François Marbot, nou ka vwè i ka di sé fab La Fontaine ki annan liv-la:

Fables de La Fontaine travesties en patois créole par un vieux commandeur.

Sa ki vé di Marbot té désidé chwézi model a sé fab La Fontaine la èvè i rimaké on teks an kréyol, kon tout fabilis té ka fè dépi nan tan Lantikité annan dot lang avè sé prèmié model fab-la yo té ni la. Lè nou ka gadé pawol-douvan a sanblaj-teks a Marbot, nou pé konstaté i ka kontinié pozé an rilasion ant teks-la i maké la ek sa ki fet pa douvan kivédi fab a La Fontaine:

_ Ca moin ka di zot couté
_ C’est bagage pou béké
_ Nhomme qui, les-autt-fois, fè ça
_ Pa té yon péchè couquia
_ Ni yon mangè macriau.
_ C’était yon nhomme com i faut
_ Yo té crié La Fontaine.

Lè nou ka dékatiyé ti moso teks-lasa, nou ka vwè Marbot ka fè tout on gloriyé asou Lafontaine èvè travay a'y: "C’est bagage pou béké", "Pa té yon péchè couquia", "C’était yon nhomme com i faut"kivédi djoubak a La Fontaine té ni onlo valè kon tout teks maké an fwansé. Mé fok pa bliyé ki pèsonn pa té ka konsidéré lang kréyol-la té on lang asou pwa a kò a'y, pa menm sé makè-la, pa menm Marbot davwa li-menm ka di sé masié sé fab La Fontaine la masié an kréyol. Rilasion-lasa té pé sèvi fè moun aksepté teks a Marbot on manniè pli flouz.

Mé tibren pli lwen adan pawol-douvan-la, i ka maké:

_ Zott toutt nèg, maite moin, semblé
_ Moin ni conte pou moin conté ba zott.

Nanni-nannan, moun lienné fab épi kont davwa sé dé kanman teks ki chouké nan loralité mé osi pas sé dé ti istwa ki ka sèvi limajinè é ki pé pa sanm laréyalité. Nou pé konstaté Marbot ka fè liennaj-lasa osi. Kon nou sòti di la, sé vré sé dé kanman teks ka sanm, mé Marbot dwet té ni on lot rézon pou té sèvi fozè-lasa. Maké-teks kréyol té adan majolay-la toujou an tan-lasa. Kivédi sé té sé kalté teks-lasa sé esklav-la té konnet davwa yo pa té pé li ek maké fwansé oben kréyol. Lè nou sav ki nenpot ki fab ou pwan ni on fonksion didaktik kivédi sé on machok pou lenstriksion, sa ka montwé nou a pa pou kanmarad béké a'y Marbot maké Les Bambous mé pou sé neg esklav-la. Lè i ka fè liennaj-lasa, sé pou i pé sa gannié konfians a yo èvè fè mésaj a'y pasé on manniè obidjoul. Lè nou ka gadé Les deux taureaux et la grenouille, nou ka konstaté sé pou tout bon Marbot chwézi on neg pou fè rakontaj-la alos ki si nou ka apiyé asou sou-tit a sanblaj-teks-la nou ka vwè a pa sa ki té dwetet fet davwa sé on vié koumandè ki pou rakonté sé fab-la.

Si nou éséyé kalkilé asi sa, nou pé konpwann dé biten: yonn, si ou vwè délè Marbot ka séyé fè sé fab a-y la pasé pou kont sé yenki on neg ki pé konté kont. Dézienm biten, si sé on neg ki ka konté sé kont-la yo ké kouté’y pli volontié pasé on koumandè labitasion. Mé ka Marbot té ni pou di sé esklav-la kifè i té ka fè tout siyak-lasa? Adan kat dènié vè a Les deux taureaux et la grenouille ki sé moral a fab-la, i pa fè pies chimen kòsiè pou i di sa i té ni pou di kon dépi an prèmié vè-la:

_ Pis faible toujou tini tò

Ti bout a teks-lasa ka montwé nou lentansion a Marbot pa rapot a sé neg-la. Yo té pou aksepté kondision a esklav a yo èvè douvan-vwè a yo. Neg té anba a léchel sosial-la, é yo pa té pou di ayen menm si yo té ka konpwann yo té an rézon a yo. Larestan a moral-la ka apiyé sa Marbot ja ka di okoumansman:

_ Sé pou sa a lhè mangé
_ Yo ka metté chien derhò
_ Quand c’est béquié qui…péché.

Marbot ka palé di on chien alos ki an tout fab-la, pies chien pa ja paret. Anlè sé bitasion-la té chien té ka rété la tout lasent jouné, mé chien pa ka palé. Mé té ni sé esklav-la, ekspréséman ta kaz-la ki té pé vwè ek sav tou sa ki té ka pasé. Nou pé pansé ki sé té on mésaj ba yo: Pa bliyé ki yo pa té moun si yo té ka vwè dé sèten biten an dé zié a yo, yo pa té ni sa pou di. Mi sé sa ki té lison lamoral, lédikasion Marbot té vlé ba sé esklav-la é ki i maké adan sanblaj-teks a'y.

Mé fok nou éséyé konpwann pou ki biten Marbot ki pa té ni tè ek zesklav, té maké fab pou té édiké yo asou lavi nan bitasion.

I té on fonksionnè nan Ministè La Marin kivédi i té ka woulé pou gouvelman fwansé-a mé osi i té trapé on nivo lédikasion pli wo ki ta konpatriyot béké a'y. Lè Marbot mété sanblaj teks a'y Les Bambous, fables de La Fontaine travesties en patois créole par un vieux commandeur déwò en 1846, sistem ladjoukann-la té ja ka dépotjolé dépi yonn-dé tan. Atè la Fwans menm, té ni moun ki té ka bat pou té fè gouvelman-la aboli lestravay ek annan sé koloni-la té ja ni yonn dé ranboulzay ki té ja fet kontel Révolision Sen-Domeng oben la Gwadloup pou té démantibilé sistem-la pou tout bon. Mé adan doukou-lasa, sé Béké matiniké la menm, si yo té ja vwè foskiyaj a sistem-la, davwa yo té ja pwan mes anlopsionné tout dwa, pa té paré pou pon kalté toumvas a sosiété kréyolopal-la ki asou nivo rékolonmik, sosial oben édansitè. François Marbot pa té gen ni tè ni zesklav, mé i té fet atè Matinik ek té pasé an gwo mòso a vi a'y an péyi-la, èvè i té ka vwè’y kon on blan kréyol. Pa rapot a nivo lédikasion a'y, i té nan metlespri a péyi-la, sa ki fè i désidé pwan on bò kon tout grangrek pou fè. Alos, lè ou vwè i mété sanblaj-teks lasa déwò sé té nan lespwi défann larel-maché a sosiété-la kréyolopal lépok-lasa. I sèvi fab davwa La Fontaine té ka dénonsé dé sèten biten èvè kanman litérè lasa. Mé Marbot an jan détouné sa La Fontaine té ka éséyé di: La Fontaine té ka bat pou libèté alos ki annan fab a'y, Marbot té ka djoubaké pou lestravay. Sé pa té yenki on sistenm sosial ek rékolonmik Marbot té ka défann, mé on larel-lidé tou. Sé té larel-lidé a sé Béké-la, ek davwa i toujou viv adan sé koloni-la, i té ka apiyé yo owa kou: sistenm ladjoukann-la, sosiété bitasion-la té ja ni on larel-maché é yo té ka estimé pèsonn pa té bouzon sonjé pies maté-dématé. Alos i té vlé sé fab-la té sèvi pawolmontédésann pou lédikasion a sé esklav pou té kontinié jouké yo avan yo té alé ranmasé dot pawol pa andéwò, mé i té maké yo pou té montwé ki pozision i té ni tou. Si nou ka viré gadé tit a fab-la Les deux taureaux et la grenouille, Si nou ka fè on siparézon ant sé dé kalté bet-lasa nou pé konpwann sa Marbot té ka pansé èvè sa tou, davwa sé towo-la ka riprizanté sé béké-la ek gounouy-la sé on esklav. Si i té ka lienné sé Béké-la épi sé towo-la ki sé zannimo ki ni onpil fos ek ki pé fè dapiyan asou larestan san yo pé pa janmen lévé pies gawoulé, sé ki i té ka pansé tout biten té bidjoul i ki yo pa té bouzon labolision lestravay.

Zafè i té ka sèvi lang kréyol-la té pòtalan pa rapot a tout ranboulzay-lasa tou: sé adan sé koloni-la yo té ka palé lang kréyol-la. Lè Marbot té ka maké fab a'y an kréyol menm si i pa té ka konsidéré sé té on lang sérié sé akwèdi i té ka mété’y adan an sitiyasion kaskodaj pa rapot a fwansé-la asou pliziè nivo kontel larel-langann, larel-maché oben larel-lidé. Sé té on jan pou té démontwé ki sé Béké matiniké-la pa té bouzon fè fos asou pèsonn pou egzisté.

Pou tout bon, mi sa ki té larel-dwet a Marbot: sèvi dapiyan ba sosiété lestravay a sé Béké-la, ankonfowté pouvwa a yo asou sé neg-la pou mété tibwen lod ek vréyé-douvan an larel-lidé ki ta yo.

An finaldikont, nou vwè ki pou i té maké fab a'y, Marbot fè fos asou on kanman a teks ki té ja ka egzisté, men i machoké, i mofwazé ki nannan-la, ki lang-la pou i té bout asou Les Bambous. I érisi mété bagay-fondok a sé fab-la adan teks a'y kivédi lédikasion davwa sé té lison konpowtasion i té ka ba sé esklav-la èvè anmizman pis i té ka on jan mété dé sèten sitiyasion lavi tou lé jou alafet èvè sé lang kréyol-la i té ka sèvi. Mé i détouné larel-lidé jénéral a sé fab-la ki ka palé souvan di lajistis pou té fè’y vini on défandè a sistem lestravay-la é a krey-béké la.

Connexion utilisateur

CAPTCHA
Cette question sert à vérifier si vous êtes un visiteur humain afin d'éviter les soumissions automatisées spam.