Accueil
Aimé CESAIRE
Frantz FANON
Paulette NARDAL
René MENIL
Edouard GLISSANT
Suzanne CESAIRE
Jean BERNABE
Guy CABORT MASSON
Vincent PLACOLY
Derek WALCOTT
Price MARS
Jacques ROUMAIN
Guy TIROLIEN
Jacques-Stephen ALEXIS
Sonny RUPAIRE
Georges GRATIANT
Marie VIEUX-CHAUVET
Léon-Gontran DAMAS
Firmin ANTENOR
Edouard Jacques MAUNICK
Saint-John PERSE
Maximilien LAROCHE
Aude-Emmanuelle HOAREAU
Georges MAUVOIS
Marcel MANVILLE
Daniel HONORE
Alain ANSELIN
Jacques COURSIL

DEPI SE KREYOL, TOUT MOUN KONPWANN YO GRAN-GREK !

DEPI SE KREYOL, TOUT MOUN KONPWANN YO GRAN-GREK !

Kréyol sé pétet sel lang asou latè éti moun ki ka palé'y konpwann yo konnet tout bagay asou'y magré yo pa jenmen fè an sel lajounen létid an lengwistik adan tout lavi-yo. Adan sé lézot lang-lan, yo ka respekté moun ki matjé diksionnè, ki fè gramè, ki pibliyé liv adan lang-la kivédi espésialis a lang-la. An Fwansé oben an Anglé pé ké janmen konsidéré i sav otan bagay asou lang fwansé oben lang anglé ki an moun ki fè an doktora asou sé lang-tala oben ki sé an gran ékriven adan yo. Mé dépi sé kréyol, tout moun-lan konpwann yo gran-grek ! Yo ka esplitjé'w dapré yo koté tel mo sòti, ki sa tel esprésion lé di, ki manniè pou matjé sisi-sila kisasayésa...ek ki sa ki ka ba yo dwa-tala ? Zafè yo ka...palé kréyol !!!

Sé kon sa ou ka anni wè an bann branlè ki pa janmen pété tet-yo katjilé asou ayen, an bann ti kakayè, ka anni vini ba moun lison kréyol ek malérezman ni anlo moun ki ka kwè yo, ki ka pri adan zatrap-la. Poutji ? Sé davwè sistenm lékol kolonialis fwansé a mété lang-nou déwò kon an malpwop pannan pres 150 lanné. Sé davwè tou, lè zot wè yo tiré chenn nan pié Neg, konmva lékol-la té an fwansé ek yo té bizwen timanmay-yo trapé diplom ek sòti anba djouk bitasion Bétjé-a, yo pa wouklé. Yo asepté sistenm-la tiré méprizasion ba kréyol.

   Mé fok sav ki an lanné 1869, ni an lengwis trinidadien, an enstititè neg yo ka kriyé John Jacob THOMAS ki piblié prèmié liv gramè kréyol, "The theory and practice of creole grammar" adan an lépok éti tout moun Trinidad té ka palé an model kréyol ki té pres menm bagay ki ta Matinik. Jòdi-jou rété yonn-dé koté kontel Paramin, Mòn Koko, Blanchisez kisasayésa...éti yo ka kontinié palé'y toujou, menmsi lang-la ka bat dèyè ek sé pito gran-moun ka sèvi'y. Es sé ti kakayè-a ki ka prétann palé di kréyol konnet liv-tala ? Es yo za ouvè'y ? Awa !

   Adan sé lanné 1880, an lengwis alman, Hugo SCHUCHARDT, kontinié étidié kréyol, ta Sirinam la soutou ek ta Guiyana tou, ek sé a moman-tala, sa nou ka kriyé jòdi-jou "Kréyolistik" kivédi lengwistik ka étidié lang kréyol la pwan balan'y. Nan finisman 19è siek-la, atè Kayèn, Alfred de SAINT-QUENTIN pibliyé an létid asou kréyol guiyanè a. Adan primié lanmwatié 20è siek-la, atè Ayiti, Jules FAINE ek pli ta, Pompilus PRADEL ek Suzanne COMHAIRE-SYLVAIN, matjé liv gramè asou kréyol péyi-yo. Lè nou ka rivé lakay-nou, Matinik-Gwadloup, pa koté lé lanné 1975, sé an lenngwis yo ka kriyé Jean BERNABE ki fè primié gramè ki sérié di kréyol sé dé zil-nou an. Liv-li a sé "Fondal-Natal. Grammaire comparée des créoles guadeloupéen et martiniquais" ki non'y. An lot lengwis, Robert DAMOISEAU matjé pliziè liv gramè tou asou kréyol Matinik, kréyol Ayiti ek kréyol Guiyàn.

   Tou sa ka montré nou ki ni an bidim travay ki fet asou lang-lan, san menm palé di moun ki étidié vokabilè'y, moun ki matjé liv an kréyol kisasayésa...Erez-di-bonnè, gras a GEREC (Groupe d'Etudes et de Recherches En espace Créole) ki Jean BERNABE mennen pasé 25 lanné, nou ni an Lisans ek an Mastè Kréyol adan Linivèsité lé Zantiy. GEREC goumen tou pou mennen Léta fwansé a kréyé an CAPES kréyol, an konkou ka pèmet rikrité pwofésè kréyol ba kolej épi lisé.

   Kidonk lè nenpot ki ti kakayè ki pa janmen étidié kréyol an lavi'y ka vini palé gra-épi-épé asou lang-nou an, fok mandé misié-a oben manzel-la koté sa i fè létid li ek ki artik oben ki liv asou kréyol i za matjé. Sa two fasil vini blablaté adan an konférans oben matjé nenpot kouyonnad asou kréyol adan jounal oben anlè sit-web.

   Lè dé kalté abriti kon sa ka fè tan wouvè gran djel-yo, fok di yo : AWA !...

Connexion utilisateur

CAPTCHA
Cette question sert à vérifier si vous êtes un visiteur humain afin d'éviter les soumissions automatisées spam.