Sé épi anpil tristes nou trapé mové nov-la : Georges MAUVOIS monté nan Galilé jòdi-a. I té ni 96 lanné asou tet-li ek i viv an gran lavi militan ek an gran lavi matjè tou. Dabò-pou-yonn, i té manb Parti Kominis Matinitjé ek i pa janmen bat dèyè douvan vakabonnajri Lalwa kolonial la.
Lè i té fonsionnè lapos, li épi 4 dot kanmarad kominis-li, risivwè an let ka di yo kon sa ki yo nonmen an Fwans ek fok yo maré patjé yo pou pati ! Poutji ? Sé davwè té ni an lwa isalop yo té ka kriyé "Ordonnance de décembre 59" ki té ka pèmet sé préfé-a vréyé-alé lot bò dlo tout fonksionnè ki té kritijé gouvelman fwansé a. Georges MAUVOIS ek sé lézot kanmarad-li a rifizé pati ek yo ped pos-yo lamenm, men yo rivé sirviv gras a solidarité sé kominis matinitjé-a ek dives dot moun démokrat. Sé pa té rédi chez bò tab ek yo pwan bon fè pannan etsétéra lannné jiktan la Fwans té blijé rikonnet lérè'y ek i viré ba yo tout salè yo té ped.
An plis ki MAUVOIS té an bidim militan politik a an lépok éti ki Léta fwansé ki Bétjé té ka fann fwa'w (anni chonjé "Afè Alikè a" !), i té an mapipi matjè toujou, soutou an lang kréyol, men an lang fwansé tou. Epi an pies téyat yo ka kriyé "AGENOR CACOUL" (1962), i vréyé douvan primié model téyat politik an kréyol aloski sé sénet ek pies pou fè piblik-la ri ki té ka woulé atè Matinik nan lépok-tala. Apré sa, i transbòdé an kréyol pliziè pies téyat Lantikité grek kontel "ANTIGON" ek "WA KREON", bagay ki ba lang-lan an bel balan. Men délè, sa té ka rivé'y matjé konmédi tou kontel "MAN CHOMIL" ki té trapé bon siksé.
Men Georges MAUVOIS té an gran matjè an fwansé tou ek i pibliyé pliziè liv asou dives nonm politik matinitjé ki ka pèmet nou konnet yo ek konpwann yo pli bien. I té an nonm ki té modes, i pa té ni gran wach adan zafè'y ek i pa té jaja pasé laradio ek latélé. Asiré-pa-pétet, anmizi-anmizi, nou ké rivé rikonnet valè gran matjè-a i té yé a. Antouléka, yo ka étidié liv-li dépi pasé 15 lanné adan Lisans ek Mastè Kréyol ki ni asou kanpis Chelchè a.
Lonnè ek respé ba'w, Met JOJ !