Accueil
Aimé CESAIRE
Frantz FANON
Paulette NARDAL
René MENIL
Edouard GLISSANT
Suzanne CESAIRE
Jean BERNABE
Guy CABORT MASSON
Vincent PLACOLY
Derek WALCOTT
Price MARS
Jacques ROUMAIN
Guy TIROLIEN
Jacques-Stephen ALEXIS
Sonny RUPAIRE
Georges GRATIANT
Marie VIEUX-CHAUVET
Léon-Gontran DAMAS
Firmin ANTENOR
Edouard Jacques MAUNICK
Saint-John PERSE
Maximilien LAROCHE
Aude-Emmanuelle HOAREAU
Georges MAUVOIS
Marcel MANVILLE
Daniel HONORE
Alain ANSELIN
Jacques COURSIL

Laliwondaj 9 : Tèknoloji : Téléfònpòwtab an-nou ka pit lanmò

Hector POULLET
Laliwondaj 9 : Tèknoloji : Téléfònpòwtab an-nou ka pit lanmò

Noutout kontan pòwtab an-nou. Kimoun i pa ni ta-y ? Vèt kon mi, avòté kon matrité, toutmoun ni yonn é onlo adan nou té ké enmé rivé trapé dènyé pliméyè-la.

Konmdifèt (en effet) tèknoloji-lasa ka ranjé zafè an-nou toubòlman.  Nou pa ka konpwann kijan moun té pé viv antan-lontan san zouti-lasa. A pa ti sèvis i ka rann : téléfonné, fè foto, sèvi pou kléré-w lannuit, fè-w sonjé randévou ou ni, di-w ki lè i yé,  sèvi révèy pou fè-w lévé lè ou ka dòmi, é prensipaman èvè 3G, 4G…gadé flim, kouté mizik épi kisisayésa… !!!

Désèrten moun pa ka lagyé ta-yo, lajouné kon lannuit i kolé si yo, li sé yo é yo sé li ! Mangné pòwtab a-yo sé konsidi ou té lévé-men si yo !

Téléfònpòwtab ka rann moun fou p’asi kotésit.

Adan lékòl-la zafè pòtab sé on bab, é nou sav on jenn pé sasiné onlòt jenn pou pwan pòtab a-y. Kifèwvwè (si bien que) nou té ja ka santi lòdè lanmò aloutou bèl ti-zouti tèknolojik-lasa.

Adan sé konpangni ka vann sé téléfòn-la, nokia, samsung, … sé on lagyè pou sav kilès kay rivé pwan tout mawché-lasa é rivé éliminé, dékalé sé lézòt-la : lagyè tèknolojik anrajé !

Kanta pou sé sosyété télékominikasyon-la, pli mové, orange, free, bouigues, sfr…sé goumé yo ka goumé  pou nou trapé plibon fòwfé-la, mwen chè-la, é manfou a-w si ou vlé rété fidèl èvè on kontra davwa sé konkirans-la yo byen sanfouté-w : lagyé ékonomik !

Epi, nou té ja tann-di désèwten syantifik ka voyé-labou : sé mikrond-lasa pa bon ni pou zòrèy, ni pou sèvèl ni menm pou kyè a moun ! Mé nou pisimyé pa tann : lagyè kont santé a moun !

Téléfònpòtab ka fè moun masakré moun p’asi péyi Lafrik : KOLTAN

Pou fè sé bèl ti-zouti tèknolojik an-nou lasa maché, ki sé tablèt, owdinatè, oswa pòtab,  fo-yo ni sa nou ka kriyé on pis (puce). Kivédi on toupiti-piti grenn élèktronik ka kondui kouran élèctrik-la a dimil alasèkond. Onsèl métal-la i néta ( être en état, capable) fè sa la sé on mélanj a dé minré (minerais) yo ka kriyé  « kolombit »( colombite) é « tantalit »(tantalite)(Koltan/coltan).  Yo ka touvé minré-lasa près anni (only/seulement)  adan réjyon péyi Basen-Kongo an Afrik, prensipalman : Kivu, an limit èvè Ouganda, Burundi, Rwanda !

Onlo non a péyi ola nou ka tann-di ni moun-sovaj, ni lagyè, ni lèsklavaj a timoun,  ni timoun-solda, ni mizè, ni grangou (famine), ni masak ajékontinyé ( en permamnece) ! Mé noumenm noumenm an-nou, nou pisimyé pa byen konnèt, nou ka dérifizé sav poukisa sa konsa adan sé péyi-Lafrik -la.

Eben wè fon ou konnèt, sé pou sé péyi-Léwòp –la rivé trapé Koltan pou près ayen lajan, kolonbit é tantalit mélanjé, minré yo bizwen pou fè sé pis a sé téléfònpòtab an-nou la. Sé pou yo rann-nou sèvis wi, sé gran mitinasyonnal-la ka lésé sé masak-lasa fèt toulongalé.

Mi sé gras a sé ben-san lasa nou pé ganmé èvè dènyé modèl pòwtab-la ! 2 « manfou a kyou mèl i pwan plon ! »

E mwenmenm an-mwen…   

An pa andwa vlé voyé wòch adan jaden a ponmoun. Mwen osi, kon noutout an byen kontan pòtab an-mwen. I ka pèwmèt-mwen,  chaklè an bizwen, trapé nouvèl a moun an enmé, ki yo pré, ki yo lwen. Mé menmjan té fo moun Léwòp té sav pannan sé XVI,XVII,XVIII ème syèk-la, té fo yo sav si yo té pé manjé sik sé padavwa té ni konmès a èsklav, razya, soufwans a moun, mizè, masak a nèg ; menmjan jòdi-la fo nou sav gras a kisa nou pé téléfonné la nou vlé, lè nou vlé, jan nou vlé.

Si zòt vlé konnèt plis ankò, asi kijan sa ka pasé an Lafrik jòdi-la kon an Léwòp, kijan yo ka souse san a moun é fouyé minré-tè afriken pou trapé KOLTAN,  chèché li on tiliv Didier Daeninkx maké : MORTEL SMARTPHONE: ”Nos téléphones portables valent-ils un tel bain de sang ?”.

Mèsi lafanmi, kenbé ! Fòs é Sòlèy.  

Connexion utilisateur

CAPTCHA
Cette question sert à vérifier si vous êtes un visiteur humain afin d'éviter les soumissions automatisées spam.