Accueil
Aimé CESAIRE
Frantz FANON
Paulette NARDAL
René MENIL
Edouard GLISSANT
Suzanne CESAIRE
Jean BERNABE
Guy CABORT MASSON
Vincent PLACOLY
Derek WALCOTT
Price MARS
Jacques ROUMAIN
Guy TIROLIEN
Jacques-Stephen ALEXIS
Sonny RUPAIRE
Georges GRATIANT
Marie VIEUX-CHAUVET
Léon-Gontran DAMAS
Firmin ANTENOR
Edouard Jacques MAUNICK
Saint-John PERSE
Maximilien LAROCHE
Aude-Emmanuelle HOAREAU
Georges MAUVOIS
Marcel MANVILLE
Daniel HONORE
Alain ANSELIN
Jacques COURSIL
Préparation à distance

Sujets de dissertation créole du mois de octobre

Sujets de dissertation créole du mois de octobre

{{1ère semaine d'octobre}}

Paul Baudot, adan fab "Les deux cafiés", ka fè an siparézon ant kafé Gwadloup épi kafé Matinik asi marché fwansé la, an bout a XIXè siek-la. Fab-la ka fini kon sa :

"En Fwance et dans Paris, tout patout dans boutique,
Yo ka fè passé pou café Martinique
(Qui pas dans moune ancô) café Gwadiloupien
Qui sel ka validé et qui tout patout plein."

Ki manniè/jan zot ka konpwann sa pa rapot a listwè/a istwa Matinik é Gwadeloup

{{2ème semaine d'octobre}}

Lè yo ka dékatiyé "Atipa" (1885), woman Alfred Parépou, yo ka konstaté ki pres tout teks-la, sé bokantaj-pawol. Anni/enki an ti mòso teks-la ki sé rakontaj.
Ki jan/manniè zot pé esplitjé sa?

{{3ème semaine d'octobre}}

Adan dé mo kat pawol a liv-li/liv a'y, "Gran parad ti kou baton" (1981), Sony Rupaire ka ékri :

"Depi kek tan, an péyi an nou, sé on sel varé anlè sa ki
tan nou - Anlè lang nou - Anlè istwa nou - Anlè mes an nou .
Sa ki ta'w sé ta'w - Tala pa ta'w - woté pat a'w!"

Ki jan konpwann sé lidé-tala pa rapot a listwa a Gwadloup é Matinik an sé lanné 1970 la.

{{4ème semaine d'octobre}}

Dékatiyé poem Max Rippon lasa ki sòti adan "Pawol naif" (1987) :

MO DOUDOU

Doudou vin pozé kò koté mwen
Pou nou sel si branch bwa
Kon sikriyé an nich a labrin di swa
Vini doudou santi'w bien

Ban nou ba gran chimen masko
La zié ka wondi pou séparé nou
Annou makaké lanmou ti chou
Doudou rété kabanné la dous si do

Jou ka kanté atètipo
Van ka jouwé cho an fey rézen
Kok é poulet ka fè grap an mango
Mo doudou kouché koté mo tou touni-chériben

Zétwal ja éklò an siel si nou
Lè rivé pou klendendeng bay bal an ti-bonm
Annou plotonné lanmou doudou
Jistan tout kò an nou fonn an yonn

Connexion utilisateur

CAPTCHA
Cette question sert à vérifier si vous êtes un visiteur humain afin d'éviter les soumissions automatisées spam.