Accueil
Aimé CESAIRE
Frantz FANON
Paulette NARDAL
René MENIL
Edouard GLISSANT
Suzanne CESAIRE
Jean BERNABE
Guy CABORT MASSON
Vincent PLACOLY
Derek WALCOTT
Price MARS
Jacques ROUMAIN
Guy TIROLIEN
Jacques-Stephen ALEXIS
Sonny RUPAIRE
Georges GRATIANT
Marie VIEUX-CHAUVET
Léon-Gontran DAMAS
Firmin ANTENOR
Edouard Jacques MAUNICK
Saint-John PERSE
Maximilien LAROCHE
Aude-Emmanuelle HOAREAU
Georges MAUVOIS
Marcel MANVILLE
Daniel HONORE
Alain ANSELIN
Jacques COURSIL

Viris-la ka kouri toujou, fok nou pengad !

Viris-la ka kouri toujou, fok nou pengad !

 Twop moun konpwann ki zafè kovid-19 la bout ek yo ka anni alé-vini-kouri toupatou konsidiré fonmi-fol san pwan pies kalté pokosion.

  Yo pa ka respekté zafè jes-pengad la (jes-bariè) ek yo ka fè ti zafè-yo kon yo lé. Yo kay restoran, sipèmarché oben jik adan bwet-di-nuit délè san yo chonjé mété an mas anlè fidji-yo. Rézilta dérespektasion-tala douvan nou jòdi-jou : viris-la anni viré pwan balan toubannman ek mi anvwala pasé 66 moun kontaminé ! 
  Sa vré ki rété-olwen-moun la (distansiason sosial) sé an bagay ki terbolizan kité terbolizan ka alé. Sa vré ki sa ka bloublou lavi tou lé jou nou men, kon poko ni pies rimed, pies vaksen, pou koré balan viris-la, sel konpowtasion sérié ki ni sé pa mété lafanmi-nou, zanmi-nou ek moun nou blijé frékanté an danjé.
   Adan dé sèten péyi, yo za rivé adan an twazienm lalanm (vag), kontel lé Zéta-Zini ek Brézil kifè gouvelman sé péyi-tala ka touvé kò-yo toutafetman enkapab ritjenn siwawa (pwopagasion) viris-la ek moun ka anni mò pa grap. Es sé sa nou lé ki fet atè ti Matinik-nou an ? Nou za pa ni sifizanman poblenm ? Péyi-a poko asé chouboulé épi gawoulé (révolt) lajénes-la ?
   Méyè atitid-la sé éséyé pa déplasé pou ayen. Sispann drivayé toupatou aloski anlo moun an vakans sé jou-tala ek yo pa blijé sòti di lakay-yo. zafè drivayaj-tala (sirkilasion san rézon) pé mété Matinik an nwè adan an batzié davwè sé lopital-nou an pa kapab otjipé di twop moun ki malad. An lè, nou ké pres blijé vréyé moun swen kò-yo an Fwans si zot wè nou kontiniè sanfoutépamal di viris-la.
   Zélev ek étidian za pèdi pres yon lanné lékol ek mi larantré kay rivé anlè yo talè. Es nou paré fè yo pèdi yon lanné létid siplémantè ? Nou tout la ka di, enmen di ek jakoté (répété) ki "lajénes Matinik sé divini péyi-a" men, jenn manmay ka pwan fè tou. Okoumansman siwawa-maladi a (pandémie), doktè té ka di ki sé ayen ki granmoun éti viris-la té ka minasé men, dépi yonndé tan yo konstaté ki anmizi-anmizi, moun ki jenn ka trapé'y tou. Kivédi an moun ki ni 30 lanné asou tet-li otan minasé ki an moun ki ni 70 lanné. Sé sa pou nou rivé fouré adan zékal-tet nou !
   Antouléka, nou pé pa di ki Léta, la-CTM ek l'ARS pa vèti nou ! Tout lasent-jounen yo ka fè débouya pou espitjé popilasion-an ki sa pou fè pou koré viris-la. Kidonk si nou pa ka konpwann, si zot wè nou ka rifizé konpwann, a lè-tala, sé nou yonn ki ké reskonsab lè déblozay (explozion) sé kontaminasion-an ké dépotjolé nou...

Connexion utilisateur

CAPTCHA
Cette question sert à vérifier si vous êtes un visiteur humain afin d'éviter les soumissions automatisées spam.