Accueil
Aimé CESAIRE
Frantz FANON
Paulette NARDAL
René MENIL
Edouard GLISSANT
Suzanne CESAIRE
Jean BERNABE
Guy CABORT MASSON
Vincent PLACOLY
Derek WALCOTT
Price MARS
Jacques ROUMAIN
Guy TIROLIEN
Jacques-Stephen ALEXIS
Sonny RUPAIRE
Georges GRATIANT
Marie VIEUX-CHAUVET
Léon-Gontran DAMAS
Firmin ANTENOR
Edouard Jacques MAUNICK
Saint-John PERSE
Maximilien LAROCHE
Aude-Emmanuelle HOAREAU
Georges MAUVOIS
Marcel MANVILLE
Daniel HONORE
Alain ANSELIN
Jacques COURSIL

Woulo-bravo ba la "Gay Pride" atè Matinik !

Woulo-bravo ba la "Gay Pride" atè Matinik !

   Makoumè, zanmiyez, bokantè-nati (transgenre/transgender), ni dwa viv kon nenpot moun dépi yo pa ka fè vakabonnajri, dépi yo ka respekté lalwa. Sé pou sa nou ka vréyé an bel woulo-bravo ba sé owganizatè 1é "Gay Pride" la ki woulè nan komin Karbé, asou an plaj yo ka kriyé "Le Coin". Lafet-la pasé san ki ni pies kalté sik, pies kalté ladjè ant pèsonn é dayè, té ni anpil ispektatè oben partisipan ki pa ni makoumè ni zanmiyez ni bokantè-nati. Sé moun-tala vini pòté an pal (aide/help) ba an kominoté éti yo ka tiré anchay méprizasion ba'y, méprizasion ki touvé i fondasé (établir/to establish) asou an lidé ki pa vré pies : adan ras Neg la oben kilti Neg la, pa ni moun ki enmen moun ki ni menm nati (sexe/sex) ki yo. Kivédi lakay Neg, pa ni makoumè, pa ni zanmiyez, pa ni bokantè-nati.

   An plis di vié lidé kouyon tala, ni légliz katolik ek sé pwotestan-an ki, adan an menm balan, ka kondané lamakoumétri(homosexualité/homosexuality) davwè Labib kon bagay-tala. Sa vré, men nou ka bliyé ki pandan 3 siek, menm rilijion krétien-tala sipòté ladjoukann (esclavage/slavery) kivédi zafè Bétjé mété chenn nan pié Neg pou fè yo djoubaké (travailler/to work) ba'y pou ayen. Rilijion krétien an té ka menm jistifié vakabonnajri-tala épi zafè Cham sé gangan (ancêtre/ancestor) ras neg la ek konmva (étant donné que/considering) misié té fouté papa'y, ki té boulé, alafet, papa-a té modi'y, li ek tout désandan'y.

   Makoumè, zanmiyez ek bokantè-nati pa pli mové ki lézot. Sé pa yo antouléka ki ka konmet plis salopté atè ti péyi Matinik la. Epi, fok pa moun bliyé ki atjèman, ni lwa ki ka pwotéjé yo. Fok pa moun konpwann yo pé aji nenpot manniè kivédi jouré yo, bat yo oben menm tjwé yo kon, malérezman, sa ka fet adan dé sèten koté asou latè. Yo mérité lonnè épi respé kon tout moun !...

Connexion utilisateur

CAPTCHA
Cette question sert à vérifier si vous êtes un visiteur humain afin d'éviter les soumissions automatisées spam.