Accueil
Aimé CESAIRE
Frantz FANON
Paulette NARDAL
René MENIL
Edouard GLISSANT
Suzanne CESAIRE
Jean BERNABE
Guy CABORT MASSON
Vincent PLACOLY
Derek WALCOTT
Price MARS
Jacques ROUMAIN
Guy TIROLIEN
Jacques-Stephen ALEXIS
Sonny RUPAIRE
Georges GRATIANT
Marie VIEUX-CHAUVET
Léon-Gontran DAMAS
Firmin ANTENOR
Edouard Jacques MAUNICK
Saint-John PERSE
Maximilien LAROCHE
Aude-Emmanuelle HOAREAU
Georges MAUVOIS
Marcel MANVILLE
Daniel HONORE
Alain ANSELIN
Jacques COURSIL

Mi kon sa yo ka pété fwa yich-nou ki laba-a !

Mi kon sa yo ka pété fwa yich-nou ki laba-a !

   Lè nou ka wè politisien Ladwet ek Lagoch Matinik ka vini palé nou di la Fwans sisi la Fwans sila ek nou ka gadé ki manniè yo ka trété nou laba-a kivédi lot bò dlo, an péyi Blan an, atè la Fwans, nou blijé mandé kò-nou es sé politisien-tala pa ka foutépanmal di djol-nou. Sa ki pli red la sé ki si zot wè Ladwet té toujou asimilasionis kouyon, dépi an zafè "Moratwè" ki PPM té désidé nan lanné 1981, Lagoch vini otan asimilasionis ki'y. Anni gadé sou-tit liv-la ki Karine ROY-CAMILLE, ansien responsab touriz adan ansien Konsey jénéral la, fini pibliyé a : Pour une France performante. Madanm-tala sé an moun PPM kivédi parti politik Aimé CESAIRE ek ki sa nou ka konstaté ? Ki dabou-dabò, i pa ka konsivwè divini Matinik san la Fwans ek déziem bagay, ki i lé mofwazé la Fwans pou péyi-tala vini pi djok !!!

   Ki dwet ki goch, yo tout la sé an bann asimilasionis malpwop éti fok pep-la mandé kont.

   Poutji ? Sé davwè Matinitjé ek Antiyé ki ka viv an Fwans ka pwan bon fè dépi apochan yon dimi-siek, dépi BUMIDOM té kréyé ek yo pa janmen sispann pwan fè adan péyi moun-lan, kifè dé sèten adan yo jik ka kriyé'y "bouden mons-lan". Ki nou lé ki nou pa lé, ki nou konpwann nou Golwa, nou pi Fwansé ki Fwansé, réyalité-a dwet douvan zié-nou : Antiyè ki ka viv an Fwans ka sibi bon rasiz. Yo konpwann yo Fwansé lè yo fini débatjé, men yo ka konstaté adan an bat-zié ki si lapo yo nwè, yo ka pwan yo pou Afritjen, si lapo-yo klè, yo ka pwan yo pou Arab. Adan sé dé ka-a, sé fè ki ni ! Sé méprizasion, sé jouré, sé pawol rasis ek malérezman, pli souvan ki rarman, sé kou an tjou-yo. Anni gadé ti zélev gwadloupéyen-an éti ti kanmarad -li lenndé kou lot-jou-a. Ti boug-la ni anni 10 lanné anlè kabech-li, men dépi pasé 3 lanné, sé ti kanmarad-li a té ka pasé tan yo ka tigonnen'y san rété. Lamatè'y té abo ay wè direktè léjkol-la, voyé labou, matjé let ba Rektora kisasayésa..., hak pa té ka chanjé. Jik tan sé lézot zélev-la anni varé ti boug-la ek yo anni benyen'y kou !

   Moun ka vréyé kò-yo monté anlè kont "LE FRONT NATIONAL", men lè ou fè tan gadé, sé LEPEN-la, ki Jean-Marie ki Marine, pa janmen gouvènen la Fwans. Yo pa janmen rivé trapé pouvwè-a ek magré sa, Neg toujou pwan fè an Fwans. Kivédi kisiswa parti-a ki ka mennen la Fwans la, rézilta-a ké toujou menm bet-menm pwel ba Antiyé : sé rasiz ki ké woulé ek kontinié woulé...

 

Bwet-a-mo :

 

Anni : seulement.

Apochan : environ.

Bat-zié : fraction de seconde.

Dabou-dabò : en premier lieu.

Davwè : parce que.

Djok : vigoureux ; puissant.

Kabech : tête.

Kifè : ce qui fait que.

Kisasayésa : etc.

Kisiswa : quel que soit.

Kivédi : c'est-à-dire.

Lenndé : rouer.

Mofwazé : transformer.

Commentaires

Véyative | 25/03/2017 - 07:23 :
Oui, la France est raciste , c'est ce qu'est devenue celle qu'on a coutume d'appeler la patrie des droits de l'homme. Quelle imposture aujourd'hui! Sans doute qu'elle a "oublié"d'enseigner ces droits de l'homme aux petits français?

Connexion utilisateur

CAPTCHA
Cette question sert à vérifier si vous êtes un visiteur humain afin d'éviter les soumissions automatisées spam.

Pages