Accueil
Aimé CESAIRE
Frantz FANON
Paulette NARDAL
René MENIL
Edouard GLISSANT
Suzanne CESAIRE
Jean BERNABE
Guy CABORT MASSON
Vincent PLACOLY
Derek WALCOTT
Price MARS
Jacques ROUMAIN
Guy TIROLIEN
Jacques-Stephen ALEXIS
Sonny RUPAIRE
Georges GRATIANT
Marie VIEUX-CHAUVET
Léon-Gontran DAMAS
Firmin ANTENOR
Edouard Jacques MAUNICK
Saint-John PERSE
Maximilien LAROCHE
Aude-Emmanuelle HOAREAU
Georges MAUVOIS
Marcel MANVILLE
Daniel HONORE
Alain ANSELIN
Jacques COURSIL
Kréyolad 843

Kouvè-difé

Jid
Kouvè-difé

Manmay zafè viryis-tala, ou sé di ka rann moun dekdek. Lasimenn pasé an manman ek an bopè an jwè foutbol, alé oti an arbit pou té sé di’y fason pansé yo.

Asiparé komkidiré yo té ké di’y yonn dé mo asou manman’y, é malérez-la pa menm la ankò. Mé érezdibonnè madanm arbit-la té ni portab-li. Manzel paf è ni yonn ni dé, i flimé sa ek i balansé’y asou watsapp. Dan an moman tout Matinik té ja okouran. Jik jendam débatjé kay sé kalté model «sipòtè fanatik-tala».

Arbit-la ek Lalig foutbol pòté plent, é misié ek madanm paret lamenm. I trapé an lanné prizon ann atandan posé’y. Sel bagay misié pa chansé pas an menm balan-an yo trouvé an boug lajol ki ni viryis-la. Yo pa mantjé mandé si sé pa misié ki pòté sa an lajol-la.

Si violans-lan ka anvayi nou asiré nou ké ped sadin épi karang. Antouléka, prézidan Makawon mandé ni kouvè-difé an Frans. Istanislas fè menm bagay-la atè Matinik. Ti-chanté kannaval Simon-an, viré lanmod. Istanislas I………

Adjilbè éti pa enmen fè lafet, mandé es viryis-tala dorlis?

Misié lè i tann di kouvè-difé, i kouri vitman kouvè an fé i té ni dan an vè. I pa anvi pies kalté mikrob tonbé adan. Menmsi i ka di, i asiré épi vapè wonm-li a, tout viryis pé pran lavol.

Yo ka opozé moun sòti léswè kondisiré viryis-la pa ka sikilé lajounen. Sa nou ka konstaté sé artis ek tousa ka travay lannuit, restoran, bwatdenui épi kisasayésa yo ka pran bon fè. Vandrèdi pasé Orlàn pa té ka chanté mé té ka kriyé an mwé ba dot artis pas i prézidant an krey manmay ki sanblé pou yo pa mò fen. Kon tout moun, yo ni fakti téléfòn, limiè ek dlo pou yo péyé.

Anlo moun entjet kon tatjet an finet nef. Yo pè nou déviré ann ankazaj-la éti moun pé ké sa sòti ankò.

Poulemoman, fok chak moun mété mas-yo ek bien lavé lanmen-yo. Dapré lakat marir, sé sel rimed!

Jid

Bel poveb kréyol 583

«Sa ou pas av, lontan gran pasé’w».

Commentaires

Firmin G. | 25/10/2020 - 17:07 :
Dépi sé pou fooball mounes ka goumen (excusé kréyol moin, man pa aprann écri y lécol !), sa ka montré ki pays a ka pati pa tête. Tout sa problèmes ki ni, sé pou an boule sèlment yonne ka conyen laut ? Tchiiip !

Connexion utilisateur

CAPTCHA
Cette question sert à vérifier si vous êtes un visiteur humain afin d'éviter les soumissions automatisées spam.