Accueil
Aimé CESAIRE
Frantz FANON
Paulette NARDAL
René MENIL
Edouard GLISSANT
Suzanne CESAIRE
Jean BERNABE
Guy CABORT MASSON
Vincent PLACOLY
Derek WALCOTT
Price MARS
Jacques ROUMAIN
Guy TIROLIEN
Jacques-Stephen ALEXIS
Sonny RUPAIRE
Georges GRATIANT
Marie VIEUX-CHAUVET
Léon-Gontran DAMAS
Firmin ANTENOR
Edouard Jacques MAUNICK
Saint-John PERSE
Maximilien LAROCHE
Aude-Emmanuelle HOAREAU
Georges MAUVOIS
Marcel MANVILLE
Daniel HONORE
Alain ANSELIN
Jacques COURSIL

Poutji yo lé vini met-a-manyok la Fwans ?

Poutji yo lé vini met-a-manyok la Fwans ?

   Ni an ti esprésion adan kréyol gwadloupéyen an ki titak komik, men ki ka esprimen obidjoulman sèten sitiasion : "sikolojik an tet". Esprésion-tala ka défini moun ki pa dekdek, ki toutafetman nowmal, men ki ni délè, konpowtasion ki dekdek. Silon yonn-dé antwopolog ka kabéché asou sosiété nou ek menm sèten matjè kon Edouard GLISSANT, sé tout sosiété-nou, sé tout popilasion-nou ki sikolojik an tet. Ziginot-la, tòbok-la nou sibi a pannan sé 3 siek lestravay-la anni dékalé lespri-nou, annidésérébralé nou toubannman.

   Sa pa ké sirprann pèsonn ki sé adan krey sosial sé gran-grek la éti ni plis moun ki sikolojik an tet, soutou lè sé gran-grek tala sé dé politisien an menm balan-an. Adan sé politisien-nou an, ta sé dènié koloni-a, ni 2 ki ni an gran kilti, ki ka li anpil liv ek ki ka montré'y chak lè yo pé : Victorin LUREL (Gwadloup) ek Christiane TAUBIRA (Guiyàn). Ni an twaziem ki jaja liv toubannman, men san ki pèsonn té sav sa pannan 40 lanné lavi politik li, sé Alfred MARIE-JEANNE (Matinik). Moun dékouvè sa lè jounalis André BERTHON rivé pou primié fwa filmen andidan kay MARIE-JEANNE ek ki nou wè liv toupatou an kay-li a : asou létajè, asou biwo, asou chez kisasayésa... Primié diférans ant "CHABEN" épi TAUBIRA ek LUREL, sé ki i ka pito li liv listwè ek livrékolonmi alos ki Guiyanez-la ek Gwadloupéyen-an enmen litérati anpil. Dézienm diférans-lan, sé ki "CHABEN" pa ka jenmen mété kilti'y déwò pou sa vèglé moun kon sé dé zot la ni labitid fè.

   Lè ou politisien ek gran-grek an menm tan ek ou sòti adan sé dènié koloni la Fwans lan, ou ni plis malchans vini sikolojik an tet ki pies dot moun. Sé kon sa Christiane TAUBIRA ek VICTORIN LUREL lé vini met-a-manyok la Fwans !!! Primié-a, Guiyanez-la, lè i té manb Parti Radikal, té za prézanté kò'y adan avan-dènié éleksion prézidansiel la ek sé'y ki té fè Lionel JOSPIN (Parti Sosialis Fwansé) ped. I té trapé apenn 1,8% vwa, mé si sé vwa-tala té alé sou JOSPIN, misié pa té ké éliminé an déziem lawonn-lan. I ka viré koumansé menm djendjen'y lan pou 2017 davwè pèsonn pé ké fè nou kwè i pa dèyè mouvman-an ki lansé an pétision pou i prézanté kò'y, mouvman ki za sanblé, asiparé, plis ki 50.000 signati.

   Kantapou Toto LIREL, abo i té trapé an dal adan éleksion réjional 2015 la, sa pa dékourajé'y. I déklaré latélé konmkwa i ké pétet kandida adan éleksion primè sé sosialis-la kay fè a davwè anlo moun ka pousé'y. Poutan Ary CHALUS té ba'y 25.000 vwa diférans adan éleksion-an aloski Alfred MARIE-JEANNE té ba Serge LETCHIMY anni 13.000 vwa. Kidonk ki manniè an moun réjion'y voyé alé, réjion rijété an manniè osi red, pé prétann prézanté kò'y adan éleksion prézidansiel fwansé a ?

   Ki TAUBIRA ki LUREL sikolojik an tet...

  

 

Bwet-a-mo

 

Abo : malgré.

Anni : seulement.

Dal : grosse défaite.

Davwè : parce que.

Dekdek : fou.

Désérébralé : décerveler.

Kabéché : cogiter.

Gran-grek : intellectuel.

Jaja : adorer.

Kisasayésa : etc.

Konpowtasion : comportement.

Krey : groupe.

Lawonn : tour.

Met-a-manyok : président.

Obidjoulman : parfaitement.

Rékolonmi : économie.

Tòbok (gwd.) : coup sur la tête.

Ziginot (mart.) : coup sur la tête.

Connexion utilisateur

CAPTCHA
Cette question sert à vérifier si vous êtes un visiteur humain afin d'éviter les soumissions automatisées spam.

Pages